Stanfordi ülikooli psühholoogid näitasid, et geenid mõjutavad seda, kui riskantselt me oma rahaga ümber käime.
Uuring: rahaga sunnivad riskima geenid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindla geenivariandiga inimesed on ärevamad ja muretsevad rohkem ning nende investeeringud on alati kaalutletud, vahendas teadusuudiste portaal Novaator psühholoogide leidu.
Brian Knutson ja Camelia Kuhnen on varem kaardistanud ajuosi, mis aktiveeruvad riskantsete otsuste tegemisel. Nüüd uurisid nad, kuidas riskeerimine on seotud neurootilisusega. Sellise isiksuseomadusega inimesed on ärevad ning kipuvad kõike nägema mustades värvides.
Neurootilisust tekitavad muuhulgas muutused serotoniini transportivas geenis. Selle üks polümorfne ala - 5-HTTLPR - võib esineda nii pika kui lühikese variandina.
Kahe lühikese geenivariandiga inimesed on neurootilisemad kui need, kel on kaks pikka geenivarianti. Sama geeni pikad variandid olid hiljutises Eestis koolilastel tehtud uuringus seotud keskendumisraskustega.
Knutson ja Kuhnen värbasid 60 vabatahtlikku ja uurisid nende 5-HTTLPR-piirkonda. Seejärel palusid uurijad inimestel läbi mõelda, kuidas nad investeeriksid kümme tuhat dollarit.
Lühikeste geenivariantidega vabatahtlikud lubasid osta vähem aktsiaid ning eelistasid hoida 25 protsenti rohkem sularaha kui pikkade geenivariantidega katsealused.
Enne katset olid uurijad hinnanud kõikide inimeste jõukust ja majanduslikku teadmisi. Neil polnud investeerimisotsusele mingit olulist mõju. Aktsiate ostmise plaani mõjutas vaid inimeste ärevus.
Kuhnen oletas, et kartlikud neurootikud võivad reageerida valulikult igasugusele ebaedule. Oletuse kontrollimiseks jälgis ta investeerimismängu mängivate inimeste ajuaktiivsust.
Lühikeste geenivariantidega neurootikud olid ärevad enne otsustamist. Nende pettumus pärast raha kaotamist polnud suurem kui pikkade geenivariantidega ning stabiilsematel inimestel.
Kuhneni sõnul kipuvad neurootikud ette muretsema ning just see mõjutab nende tegusid. Samas ei käitunud kõik katsealused täpselt nii nagu võiks ennustada nende geenide põhjal.
Uurimus ilmus ajakirjas PloS One.