Ühtegi Euroopa osa pole Briti «sees-väljas» referendumi idee nii tugevasti raputanud kui Põhjamaid. On ju need kauaaegsed liitlased pikemat aega Euroopa asjade osas Londoni poole kiiganud.
Põhjaallianss täna Riias: referendumiärevus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid kui David Cameron täna Riias Põhja- ja Baltimaade peaministritega maha istub, ootab teda ilmselt ees mingisugune mõistmatuse ja kohkumuse kompott.
Briti-Põhja-Balti tippkohtumiste idee ehk nn Northern Future Forum on Cameroni sünnitis. Kolme aasta eest kutsus ta esmakordselt kokku riigid, mille lähenemine Euroopale, ühisturule ja reformidele on üsna ühelaadne.
Paljud on aga hoiatanud, et kui Britannia loodab leida regioonist tuge oma euroskeptitsismile, võib neid oodata pettumus.
«Meie jaoks on [referendum] väga tõsine küsimus, mõneti mureküsimus,» üteb Rootsi rahandusminister Anders Borg.
Rootsi jaoks on Suurbritannia vaadetelt üks lähedasemaid, seda nii vabakaubanduse, globaliseerumise, riigisektori reformide kui panganduse vallas. Kuid Borg lisab: «Me oleme saatnud Briti valitsusele signaale, et nad tegutseksid väga ettevaatlikult, viisil, mis kaitseks Briti rolli Euroopa Liidus.»
Stockholmis kardetakse, et Britannia lahkumine EList võib jätta Rootsi haprasse olukorda, jäädes ilma tugevast toetajast. «Pole kahtlust, et me vajame Britanniat tasakaalustamaks Saksa ja Prantsuse mõju. Ilma nendeta tunneksime me end väga üksildasena,» ütleb üks teine Rootsi minister.
Borg lisab: «On ilmne, et kui britid lahkuksid, nihkuks võimukese ELis meie jaoks problemaatilises suunas. EL oleks siis kontinentaalsem, keskvõimu-kesksem, vähem paindlik ja avatud. Nii et me vajame nendes diskussioonides tugevat Briti häält.»
Teistes põhjamaistes pealinnades ei ole tunded ehk nii teravad, kuid rahutust võib siiki kogeda.
Nagu ütleb Norra välisminister Espen Barth Eide: «Norra on alati Britanniaga väga lähedane olnud, nende järgi joondunud,» osutades Olso katsetele 1960ndatel ja 1972. aastal Brittide eeskujul ELi astuda.
Enne Cameroni jaanuarikuist Suurt Euroopa Kõnet ütles Barth Eide mäletatavasti: «Võiks öelda, et nüüd on Britannia vastumeelselt sees, Norra aga entusiastlikult väljas.»
Brittide võimalik väljatagurdamine on kontrastiks ka meeleoludele Islandil, kus paljud ihkavad Brüsseli klubiga liituda just sel põhjusel, et nad eelistaksid eurot.
«Kuidagi kummaline tundub, et nüüd, kus meie üritame liituda, katsub Britannia lahkuda,» ütles üks valitsusnõunik Reykjavikis.
Põhjamaade äriringkondades võetakse asja aga rahulikumalt. Paljud Rootsi tegevjuhid on Cameronile tänulikud, et too ELi tulevikusuuna debati üles võttis.
«Ma arvan, et Cameronil on õigus selles osas – jättes praegu kõrvale referendumi kui sellise – et ta tahab tõsta oma hääle ja arutada, mis liiki ELi me kavandame ning millised on tulevikuplaanid. See on täiesti arusaadav mure,» ütleb Anders Nyrén, juhtiva Rootsi valdusfirma Industrivärdeni tegevjuht.
Cameroni kiidab ka Wallenbergi perekonna valdusfirma Investori tegevjuht Börje Ekholm: «Mingil hetkel peab keegi välja ütlema, et Euroopa Liidus on midagi viltu – sest Euroopa Liidus on palju asju viltu.»
Borg on siiski mures selle pärast, et referendum võib vähendada Briti tööstusele vajalike välisinvesteeringute voolu.
Barth Eide jahutab aga Briti euroskeptikute entusiasmi Norra kui potentsiaalse mudeli osas sõnadega: «Kui keegi Suurbritannias mõtleb, et Põhjamaad on alternatiiv, siis ta tulgu Põhjamaadesse ja avastagu, et me oleme eurooplased.»
Copyright The Financial Times Limited 2013