Katainen: nõrk kroon ei anna Rootsile tingimata eeliseid

Mari Kamps
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsis kehtivad paberrahad
Rootsis kehtivad paberrahad Foto: Riksbank

Rootsi krooni nõrgenemine ei anna majandusele tingimata eelist võrreldes tugevamat eurot kasutava Soomega, arvas rahandusminister Jyrki Katainen.


Eurost nõrgem Rootsi kroon on meie tööstusele suureks probleemiks ja seda eriti tselluloosi- ning paberitööstust silmas pidades, kuna neil on Rootsis konkurente, rääkis Katainen uudisteagentuurile Direkt antud intervjuus.

Minister rõhutas, et tegelikkuses on mündil kaks poolt. Soomlaste ostujõud on rootslastega võrreldes suurem.

«Raske öelda, kes tegelikult võidab,» tõdes ta.

Katainen on nõrga krooni teemadel rääkinud varem ka oma Rootsi kolleegi Anders Borgiga ja ei pea seda teemat probleemiks riikide omavahelistes suhetes.

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad kasutama oma valuutasid vastavalt ühistele eelistustele.
Praktikas tähendab see, et vältida tuleb nii raha devalveerimist kui kursi tahtlikku alandamist, et riik ei saaks teiste arvelt kasu lõigata.

«Ma ei tea, mida Rootsi peaks veel ette võtma. Ja meie ei saa selles olukorras midagi teha,» ütles Katainen.

Euroopa Komisjoni (EK) värske raporti järgi tõmbub Rootsi majandus sel aastal koomale 4 protsendi võrra, kuid hakkab 0,8 protsendiga ülespoole liikuma 2010. aastal. Soome majandusele ennustas EK selleks aastaks 4,7-protsendist langust ja 0,2-protsendist tõusu aastaks 2010.

Komisjon prognoosib Soomele tänavu 6,4-protsendist töötust ja järgmiseks 9,3-protsendist. Rootsi vastavad numbrid on 6,2 protsenti aastaks 2009 ja 10,4 protsenti 2010. aastaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles