Peeter Koppel: kui ainus idee on ümberjagamine, siis ideed tegelikult ei ole

Peeter Koppel Foto: Mihkel Maripuu

Ajal, mil kapital on Euroopas ajalooliselt suurtest ümberjagajatest riikidest põgenemas, ei ole õige aeg hakata meil ümberjagamisega eksperimenteerima. Kui meie ainus idee on vara ümberjagamine, siis tegelikult meil ideed ei ole, tõdes ning SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel Indrek Neivelti maksupoliitika muutmise vajaduse mõtteid kommenteerides.

Koppeli sõnul tehakse Eestis see viga, et vaadeldakse siinset elustandardi stagneerumist kui mingit unikaalset olukorda. Elustandardi alanemine leiab tegelikult aset praegu kogu arenenud maailmas ega peatu enne, kui süsteemist on «välja loputatud» liigne võlakoorem ja on toimunud tasakaalustumine areneva maailmaga. «See protsess ei saa olema ei lihtne, kiire ega valutu,» lausus Koppel, lisades, et pidu on olnud pikk ning selle käigus tekkinud turumoonutused, kapitali-, tööjõu- ja ressursside väärallokeerimine on sõna otseses mõttes eepiliste proportsioonidega.

Kui Eesti tundub lootusetu, siis peagi võib Koppeli sõnutsi lootusetu tunduda ka emigratsiooni sihtkoht, kui see asub näiteks nn. vanas Euroopas. Tasakaalustumine areneva maailmaga ei tähenda mitte ainult sealse elustandardi paranemist, vaid ka siinse halvenemist. «Hetkel võibki arenenud maailmas näha teatud paanikaelemente, kus kontekstis, kus on selge, et 30 aastat kestnud pidu jätkuda ei saa, on valitud võimalikest teedest kõige lihtsam ja seega ka kõige valem,» rääkis Koppel.  Reformide asemel on tema sõnul hakatud võtma veelgi jõulisemalt sealt, kust (veel) on võtta. Võtta aga on neilt, kes riskivad, on vastutavad väärtuse loomise (organiseerimise) eest ja omavad kapitali. «Selline üha kasvav ettevõtlike inimeste pitsitamine toob kaasa selle, et nad pakivad oma tootlikud- ja muud varad kokku ning kolivad sinna, kus neil lastakse hingata, kus tööjõukulud on mõistlikud ja kus turg on kasvav. Mis nende endiste asukohariikide tööhõivega juhtub, on ilmselge,» tõdeb Koppel.

«Seega hakata meil eksperimenteerima ümberjagamisega ajal, mil kapital ja riskivõtjad on ajalooliselt suurtest võlgnikest/ümberjagajatest riikidest Euroopas põgenemas, tundub tõsise hilinemisena. Meil ei ole vaja Euroopas üha trendikamat klassikalist klassiviha, vaid signaali, et siin ei ole rikkus kuritegu ja siin ei kiusata ettevõtjaid või keda iganes, kellest sõltub lisandväärtuse loomine,» lausus Koppel. 

Koppel kinnitas, et meil on vaja majanduspoliitilist fookust väärtuse loomisele ja sellele, et raha tahaks siia tulla. «Kui ainus idee on ümberjagamine, siis tegelikult ideed ei ole,» ütles Koppel. Tema kinnitusel peab majanduspoliitiline fookus kõigepealt olema väärtuse loomisel ning teiseks ootuste juhtimisel. «Vaesuse ümberjaotamisega seotud lahendused saavad olla ainult ajutised,» lausus ta.  

Ootuste juhtimine tähendaks Koppeli sõnutsi seda, et öeldakse ausalt välja, et asjad meie ümber lähevad halvemaks, kuid samas aetakse sellist majanduspoliitikat, mis tagaks meile suhtelise eelise oma võlakoorma raskuse all murduma hakkava vana Euroopa ees.  «Ning öeldaks välja, et meil on oma tee ja me teeme oma rahvuslikest huvidest parima, et veidi aja pärast oleks ka siin võimalik elada ning «präänikumaa» präänikud koosnevad saepurust ja e-ainetest, » lausus Koppel.