Lugeja küsib: mida teha, kui inimesed ei saa erastatud sissesõidu tõttu oma kodule ligi?

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eratee märgid on Eestis laialt levinud
Eratee märgid on Eestis laialt levinud Foto: Peeter Langovits/Postimees

«Linnatänavalt maja ette viiv sissesõidutee on erastatud ühe kinnistu osaks, kusjuures kinnistuandmetel ei ole tegemist teega, vaid tavalise maaga. Reaalselt on siiski tegu kuue meetri laiuse asfaltteega, mida on ajalooliselt alati kasutatud sissesõiduteena ümberkaudsetele kinnistutele. Tekkinud on olukord, mil naabruses olevate korterelamu elanikel ei ole enam võimalik oma kinnistule sõita, sest olemasolev tee on ühe kinnistu (samuti kortermaja) eramaa ning nad on otsustanud keelata naabritel selle kasutamise.»

«Mõnel naaberkinnistul on piirnevus avaliku teega, aga mitte kõigil. Et avalikult teelt oma kinnistule saada peaks aga uue tee ehitama, mida loomulikult inimesed ei soovi. Hetkeolukorras puudub mitmel kortermajal ligipääs oma kinnistule, sealhulgas teenindavatel autodel nagu kiirabi, prügivedu jne. Kuidas antud olukorda lahendada? Tegemist on selgelt erastamisveaga, kus omavalitsus ei ole jätnud elanikele ligipääsu kortermajadele,» soovib murelik elanik teada.

Vastab jurist  Andry Krass  Kvatro Kinnisvarahaldusest.

Asjaõigusseaduse  kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Eeltoodud sätte põhjal on seega olukord üheselt selge - naaberkinnistu omanik on kohustatud võimaldama oma kinnistu kasutamist juurdepääsuks Teile kuuluvale kinnistule. Praktikas teeb olukorra keeruliseks asjaolu, et mõlemad kinnistud on jagatud korteriomanditeks, mis tähendab seda, et juurdepääsu servituudi nõude peab esitama ning selleks nõusoleku andma iga korteriomanik eraldi.

Sõltumata viimatinimetatud raskusest laheneb probleem seda kiiremini, mida varem juurdepääsuservituudi nõue naaberkinnistul asuvate korterite omanikele esitatakse.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles