Balti riigid ei suuda Vene-poliitikat ühtlustada
26. veebruar 2013, 01:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti riigid on väga harva üritanud koordineerida oma poliitikat nõukogude ajaloo küsimustes, näiteks okupatsioonikahjude väljanõudmise asjus, kirjutab Leedu politoloog Agnia Grigas tänavu jaanuaris Inglismaal ilmunud raamatus.
Leedu poliitikauurija Agnia Grigas peab raamatus «The Politics Of Energy And Memory Between The Baltic States And Russia» koordineerimatuse põhjuseks muu hulgas sellise Balti riikide vahelise institutsiooni puudumist, mis vastavat poliitikat välja töötaks.
Grigas on õppinud Columbia ja Oxfordi ülikoolides, 2008-2009 oli ta Leedu välisministri nõunik. Ta on töötanud ka Barclays pangas, JP Morganis ning mujal erasektoris. Praegu juhib ta Californias erafirmat. mis pakub ettevõtetele pilveteenuseid.
Agnia Grigas uurib oma teoses lähemalt mitut kaasust, mis näitavad Baltimaade erinevat tegutsemist. Paljuski sõltub asi sellest, kes parajasti võimul on ja mis ideoloogiat võimulolijad esindavad, ehk pigem sisepoliitilistest kui muudest põhjustest.
Üks kaasustest on näiteks nõukogude okupatsiooni kahjudega tegelemise küsimus, teine aga Balti riikide liidrite osalemine või mitteosalemine Moskvas 9. mai pidustustel, millega Venemaa tähistab igal kevadel II Maailmasõja lõppu Euroopas.
Grigas märgib, et kõik Balti riigid on samasugusel positsioonil Nõukogude Liidu okupatsiooni osas: Nõukogude Liit okupeeris ja annekteeris Balti riigid ebaseaduslikult 1940. aastal. Venemaa vahetult pärast Nõukogude Liidu lagunemist seda ägedalt ei vaidlustanud, kuid mida aeg edasi, seda jäigemaks nende positsioon muutus, ning praegusel ajal väidab ametlik Venemaa poliitika, et Balti riigid ühinesid Nõukogude Liiduga vabatahtlikult.
Grigase andmeil pärineb ilmselt viimane Venemaa ametlikult väljendatud kinnitus, et Nõukogude Liit Balti riigid tõepoolest okupeeris, Vene välisminister Andrei Kozõrevilt 1993. aastal. Samas viitab Leedu politoloog, et 2008. aastal on Vladimir Putin kaudselt möönnud Leedu okupeerimist, viidates 1991. aasta juulis Venemaa ja Leedu vahel sõlmitud leppele, kus taunitakse Molotov-Ribbentropi pakti ja mööndakse ka Leedu anneksiooni. Putini 2008. aasta seisukoht oli, et 1991. aastal on need teemad käsitletud ning Venemaa ei kavatse nende teemade juurde tagasi pöörduda, sest «me ei saa paluda andestust igal aastal.»
Edasi loe paberlehest või Postimees Plussist.