USA tuntud internetiajakiri Slate nimetab valuutasõda maailma parimaks sõjaks, mille pärast ei maksa muretseda. Ajakirja sõnul ei avalda halvimal juhul valuutasõjad majandusele mitte mingisugust mõju ja lisas, et tegelikult võib see hoopis maailmamajandust hoogustada.
Tegemist on siiski üsna erandliku arvamusega. Analüütikud hoiatavad selle eest ning maailma suurriikide G20 rahandusministrid ja keskpankade juhid kutsusid valuutasõjast hoiduma veebruari keskel Moskvas toimunud kohtumisel.
Mis see valuutasõda ikkagi on? Tegemist on olukorraga, kus riigid võistlevad üksteisega selle nimel, et nende valuutad oleksid teiste valuutade suhtes odavamad. Valuuta nõrgenemine teeb selles riigis toodetud kaupade ja teenuste hinnad odavamaks ning suurendab konkurentsivõimet maailmaturul. Nähtust tuntakse ka akadeemilisema nimetusena «võistlev devalveerimine».
Valuuta nõrgenemine soodustab eksporti, aga samal ajal teeb importkaubad kallimaks, kahandades riigi elanikkonna ostujõudu. Valuutasõjad on üsna haruldased olukorrad, sest üldjuhul on riigid huvitatud tugevast valuutast.
Esimest korda tõusis valuutasõda päevakorda 2010. aasta septembri lõpus, kui Brasiilia rahandusminister Guido Mantega ütles, et USA nn rahapoliitika kvantitatiivse lõdvendamise poliitika ehk maakeeli rahatrüki ja muude majanduse stimuleerimise meetmete tõttu on «maailm keset valuutasõda». Mantegaga olid nõus paljud finantsanalüütikud, viidates mitme riigi sekkumisele eesmärgiga oma valuutasid nõrgestada. Need riigid olid Hiina, Jaapan, Colombia, Iisrael ja Šveits.
See aga kaua ei kestnud ning 2011. aasta märtsis kirjutasid Prantsusmaa suurpanga BNP Paribas analüütikud, et valuutasõda on lõppenud, sest valitsused hakkasid mõistma, et turujõudude vastu ikka ei saa ning valuutakurssidel on parem lasta ise kujuneda.
Valuutade kunstlik nõrgestamine tõusis taas päevakorda selle aasta jaanuaris, kui Jaapani keskpank andis teada võlakirjade ostmise programmist. Venemaa keskpanga asepresident Aleksei Uljukajev oli esimene, kes hoiatas, et Jaapani samm võib viia valuutasõjani. Hiljem kordasid sama mitmed poliitikud, näiteks Lõuna-Korea rahandusminister Bahk Jae-wan ja Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann.
Jaapani majandusminister Akira Amari (Jaapani keskpank võttis programmi vastu valitsuse survel) kinnitas jaanuari lõpus Bloombergile, et võlakirjade ostmise eesmärgiks ei ole mitte jeeni nõrgestamine, vaid inflatsiooni kiirendamine. Fakt on aga see, et veebruari keskpaigaks oli saareriigi valuuta nõrgenenud dollari suhtes peaaegu 20 protsenti.
Ka euro hakkas võlakriisi taandumise järel tugevnema, mida mõned pidasid majanduskasvu silmas pidades ohtlikuks. Meie rahandusminister Jürgen Ligi ütles jaanuari lõpus, et Euroopa Liidu rahandusministrid euro kursi üle ei kurda ning probleemi selles ei nähta.
«Mina ei ole kuulnud, et keegi kurdaks,» ütles Ligi.
Kui Euroopa Keskpanga president Mario Draghi kuu alguses toimunud nõukogu koosolekule järgnenud pressikonverentsil ütles ühele küsimusele vastates, et valuutakursid on majanduskasvu ja hindade stabiilsuse jaoks olulised, tõlgendasid turud seda kui signaali, et keskpank on valmis euro edasisel tugevnemisel selle ärahoidmiseks tegutsema.
Kuu keskel toimunud suurte tööstus- ja arengumaade (G20) rahandusministrite ja keskpanga juhtide kohtumisel tõdeti, et valuutasõda ei ole ning riigid hoiduvad konkurentsivõime tõstmiseks valuutade mõjutamisest.
Ilmselt tähendab see, et kõik jääb endiseks.