Välisinvesteeringud naasevad Kreekasse

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Greece's Prime Minister Antonis Samaras attends a news conference at the Development Ministry in Athens January 9, 2013.   REUTERS/John Kolesidis (GREECE - Tags: POLITICS BUSINESS)
Greece's Prime Minister Antonis Samaras attends a news conference at the Development Ministry in Athens January 9, 2013. REUTERS/John Kolesidis (GREECE - Tags: POLITICS BUSINESS) Foto: JOHN KOLESIDIS/REUTERS

Välisinvestorid on naasmas Kreekasse, sest kartus, et riik võib eurotsoonist lahkuda, on taandumas ning see märk võib tähendada ka pöördepunkti kolm aastat kestnud võlakriisis.

Kuna kasvamas on investorite soov suuremate riskide võtmisel, leiavad ostjad kõik, alates kinnisvarast ning lõpetades energeetikaettevõtete aktsiatega, kirjutab The Wall Street Journal.

Ateena börsi andmetel pumpasid välisinvestorid eelmise aasta teises pooles börsile 109 miljonit eurot ning selle aasta jaanuaris veel 27,6 miljonit. Raha aitas kergitada Ateena börsiindeksit 33,4 protsenti, mis tegi sellest parima börsi Euroopa Liidus.

Sel aastal on indeks kerkinud 10,51 protsenti 1003,32 punktini. Tõsi, ajaloo kõrgeimale tasemele 6355 punktini, kus börs oli 12 aastat tagasi, jääb veel palju tõusta.

Samal ajal on võlakirjade tulusused langemas. Nende üksikute riigi võlakirjade, mis on jäänud eraisikute kätte, tulusused on langenud tasemele, mida nähti viimati 2010. aasta lõpus ehk ajal, mil riik sai oma esimese päästepaketi. Esimest korda viimase kolme aasta jooksul müüvad võlakirju Kreeka ettevõtted.

Investorid on hakanud uskuma Kreeka suutlikkusesse läbi viima reforme, mis on kreeditoride eeltingimusteks, ütles majanduslehele riskifondi VR Capital Group president Richard Deitz.

«Me oleme olnud Kreekas investorid ning me jätkame Kreekas otsinguid uute investeerimisvõimaluste järele,» ütles Deitz.

Juhul kui sotsiaalsed ja poliitilised pinged lahvatavad taas ja rabe kolmepartei koalitsioon laguneb, võivad need investeeringud taas hapuks minna.

Teine risk on eurotsoon tervikuna kus on suuremad riskid Hispaania ja Itaalia valimistulemused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles