Eile ülekaalukalt Küprose presidendivalimised võitnud paremtsentristide liider Nicos Anastasiades tõotas taaskäivitada otsekohe läbirääkimised rahvusvaheliste võlausaldajatega ning tagada riigile märtsi lõpuks 17 miljardi eurone abipakett.
Küprose uus president: oleme euroalale süsteemne risk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommunistist rivaali Stavros Malase vastu 57,5 protsenti häälest kogunud Anastasiades ütles intervjuu vahendusel, et Küpros kujutab endast «euroala jaoks süsteemset riski» ning peab tagama paari nädalaga abi oma vankuvale pangandussüsteemile ja valitsusele, mis on rahast tühjaks jooksmas.
«Me vajame kiiremas korras raha oma pankade rekapitaliseerimiseks ning katmaks koheseid ja keskmise perspektiiviga eelarvevajadusi,» ütles ta.
Anastasiadese võit oli kergenduseks enamikele ELi liidritest, kes olid väsinud eelmise kommunistist presidendi Demetris Christofiase enam kui aasta pikkusest venitamisest abipaketiga ning flirtimisest Moskva kui ELi ja IMFi alternatiiviga.
«Küprose rahvas on andnud Anastasiadesele tugeva mandaadi rakendamaks reformiprogramme ja tegemaks kõik selle heaks, et tagada riigi eelarve- ja finantsstabiilsus,» ütles Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.
Samal ajal on mõned Anastasiadese meeskonnaga kohtunud ametnikud juba hakanud muretsema, et ka tema ei pruugi astuda piisavalt drastilisi samme riigi eelarveolukorra tervendamiseks.
Nimelt vihjas Anastasiadesveidi enne lõplike valimistulemuste avaldamist, et ei kavatse anda järele mõnedele rahvusvaheliste kreeditoride nõudmustele – eriti mastaapsete erastamiste osas, mis Brüssli hinnangul võiksid tuua sisse lausa 2 miljardit eurot.
«Me tahaksime arutada erastamiste edasilükkamist, võib-olla kolme aasta võrra, sõltuvalt edusammudest teiste reformidega,» ütles Anastasiades.
«Stsenaariume on mitmeid... Aga meil tuleb säilitada sotsiaalne sidusus ja tagada rahumeelsed töösuhted.»
Suur osa Küprose ühiskonnast on abipaketi nõudmiste vastu. Kuigi Anastasiades võitis valimised veenva edumaaga, jätsid 18,4 protsenti kodanikest hääletamata, rõhutades rahva rahulolematust.
17 miljardi eurone abipakett kergitaks Küprose riigivõla ca 145 protsendi peale SKTst – tasemele, mida IMF ja EL peavad jätkusuutmatuks.
Seetõttu räägitakse üha valjemini Küprose pangandussüsteemi radikaalsest restruktureerimisest ning suurte kahjumite kallamisest hoiustajate kaela – kellest paljud on arvatavasti Vene oligarhid.
Anastasiadese arvates oleks suurhoiustajate pügamine «katastroof» Küprose ning nakatusoht ülejäänud euroala jaoks.
«See külvaks ebakindlust ja ohustaks euroala kui sellise eksistentsi,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2013