Realistlik saneerimisplaan võib päästa ettevõtte

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Siret Siilbek

FOTO: SCANPIX

Taas on päevakorras saneerimine, sest see on üks võimalik Estonian Airi päästeplaan. Samuti jõudis hiljuti pankroti väljakuulutamiseni Celander Ehitus OÜ, mille osas kahtlustatakse, et saneerimist kasutati ettevõttest varade väljaviimiseks.

Mida aga tähendab saneerimine tegelikult ja mida õppida praktikas juba toimunud hoiatavatest näidetest? Edukas saneerimine saab toimuda ainult saneerimisavalduse õigeaegsel ja heausksel esitamisel. Saneerimise plaan peab olema realistlik ning praktikas realiseeritav. Kindlasti ei tohiks saneerimisavalduse esitamine olla kantud paratamatu pankroti edasilükkamise eesmärgist.

Saneerimise statistika
Eesti kohtud rahuldavad saneerimisavaldusi vähe. Näiteks 2009. aastal esitati 93 saneerimisavaldust, kuid saneerimiskava kinnitamiseni jõudis neist vaid kuus ettevõtet. 2010. aastal esitati 53 avaldust, millest saneerimiskavani jõudis vaid viis.

Üle poolte viimastest olid aga pankrotis või likvideerimisel juba 2011. aastaks. Oma rolli mängis siin kahtlemata asjaolu, et valdavalt esitatakse saneerimisavaldus lootusetult hilja.

Sageli esineb ka juhtumeid, kus saneerimisavalduse tegelik eesmärk on võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamise takistamine. Lükatakse edasi paratamatut ning püütakse juurde võita aega ettevõtte vara väljaviimiseks oodatavast pankrotipesast. Seetõttu on äärmiselt oluline, et võlausaldajad oma õigusi menetluses kaitseksid.

Tervendamine peab olema usutav
Saneerimise eesmärk on ettevõtte majanduslike raskuste ületamine, tema likviidsuse taastamine, kasumlikkuse parandamine ja jätkusuutliku majandamise tagamine. Saneerimisavaldust on mõtet esitada vaid siis, kui ettevõtte makseraskused on ajutised – saneerimise eelduseks on alles tulevikus tekkiva maksejõuetuse tõenäosus.

Kui on tegemist juba püsiva maksejõuetusega (s.t ei saa rääkida enam ajutisest majanduslike raskuste ületamisest), ei ole saneerimine enam kaalutav variant. Siis tuleb juhatusel esitada pankrotiavaldus. Selline kohustus on juhatusele ette nähtud seadusega.

Saneerimisavalduse lahendamisel hindab kohus saneerimise edukuse tõenäosust. Saneerimisega saavutatav peaks võlausaldajate jaoks olema parem kui ettevõtte kohese pankroti tulemus.
Esitatud saneerimiskava peaks olema realistlik ja realiseeritav.

Seetõttu tulebki saneerimisel eristada püsivat maksejõuetust ning raskusi, mida on võimalik saneerimisega ületada. Kuigi riigikohus on rõhutanud, et saneerimismenetluses on ettevõtja huvid olulisemad kui võlausaldajate huvid (vastasel juhul ei oleks võimalik ka nõuete vähendamine või ajatamine), peavad siiski olema kaitstud ka võlausaldajate õigused.

Seetõttu ongi saneerimise praktiline usutavus äärmiselt tähtis. Kui ettevõtja esitab saneerimisavalduse liiga hilja, on saneerimiskava kinnitamine ebatõenäoline: sellisel juhul on kohut raske veenda selles, et saneerimine oleks millegi poolest parem lahendus kui ettevõtte pankrot.

Kohustuste külmutamine
Riigikohus on saneerimisseadust tõlgendades leidnud, et saneerimiskava kinnitamisega ei muudeta iseenesest juba eksisteerinud võlasuhet ega võlausaldajate nõudeid, vaid olemasolev õigussuhe n-ö külmutatakse.

Saneerimiskava alusel luuakse olemasoleva kohustuse kõrvale uus, mille täitmine toimub saneerimiskava järgi. Kui saneerimiskava täidetakse, on täidetud ka esialgne võlasuhe. Ent kui saneerimiskava tühistatakse, taastub esialgne olukord ning nõuda saab külmutatud võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmist.

Eelneva alusel peaks võlausaldaja saneerimise kestel jälgima, milline on tema esialgse võlasuhte olukord. Nõude aegumine küll võlgniku saneerimisavalduse esitamisega peatub, kuid jälgida tuleks, et ei minetataks õiguskaitsevahendite kohaldamise õigust.

Kohtupraktikast tuleneb, et saneerimismenetluse algatamine ei takista võlausaldajal saneerimismenetluse algatamise eelsele võlgniku rahalise kohustuse rikkumisele tuginedes lepingut lõpetada või oma kohustuste täitmisest keelduda, kuid sellise õiguskaitsevahendi mõju saneerimismenetluse kestel puudub.

See tähendab, et näiteks lepingust taganemine on saneerimismenetluse kestel lubatud, kuid sellele saab tugineda vaid siis, kui saneerimine ebaõnnestub. Oma õiguste säilitamiseks tuleb aga õiguskaitsevahendeid vajadusel siiski rakendada. Vastasel juhul võib mööduda mõistlik tähtaeg nende rakendamiseks ja seeläbi võidakse kaotada võimalus õiguskaitsevahendite kasutamiseks tulevikus.

Saneerimine ja kuritarvitused
Saneerimine loob seadusliku võimaluse vähendada oma vastutust: saneerimismenetluse algatamise järgselt peatub viivise ja leppetrahvi arvestamine. Näiteks peatub leppetrahvi arvestamine ehituslepingutes, millest tulenevaid kohustusi ei ole töövõtja suutnud täita.

Praktikas kasutatakse saneerimisavalduse esitamist teinekord võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse torpedeerimiseks, sest võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamine lükatakse saneerimiskava kinnitamise või saneerimismenetluse lõpetamiseni edasi.

Mitmedki ettevõtted on kasutanud saneerimisavalduse esitamise võimalust tülika võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamise venitamiseks, et võita aega ettevõtte varatuks tegemiseks. Valdavalt on sellisel juhul aga tegemist olukorraga, kus ettevõtte makseraskused on siiski püsivad, mistõttu tavaliselt blokeerib kohus pahatahtlikud katsed ning saneerimisavaldus jääb rahuldamata.

Tagasi üles