Aasta tagasi olid pilved euro kohal väga sünged. Kreeka lahkumise kohta eurotsoonist ei küsitud mitte kas, vaid millal. Euroopa Keskpank oli juba kahel korral langetanud baasintressi ning panustas panganduse toetamiseks triljon eurot.
Kuidas Mario Draghi euro päästis
2. märts 2013, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on paanika vaibunud. Euroopa võlakriisi kohta räägitakse, et hullem on läbi ning juba muretsetakse hoopis euro liigse tugevuse pärast.
Metamorfoosi peategelaseks peetakse Euroopa Keskpanga presidenti Mario Draghit, kelle majandusleht Financial Times valis jõulude ajal ka aasta inimeseks.
«Palun, mitte seda itaallast. Mamma mia!» kirjutas Saksamaa tabloid Bild 2011. aasta sügisel, kui sai teatavaks, et Mario Draghi on peamiseks kandidaadiks Euroopa Keskpanga presidendi ametikohale. «Inflatsioon on itaallastele sama loomuomane kui tomatipasta pitsale,» kõlas selgitus.
Mälestus hüperinflatsioonist
Valitsused võisid luua riikide päästefonde EFSF ja ESM, teha reforme ning restruktureerida majandust, kuid reaalset ressurssi võlakriisiga toimetulekuks on vaid Euroopa keskpangal ja selle võimsaimal tööriistal – trükipressil. Keskpanga otsustavat tegutsemist takistas aga selle mõjuvõimsaim liige Saksamaa keskpank – Bundesbank.
Sakslaste allergiat inflatsiooni suhtes seletatakse mälestustega hüperinflatsioonist möödunud sajandi kahekümnendate Weimari vabariigi ajal.
Praegune Saksa majanduseliit seob kiindumust hindade stabiilsusesse siiski hilisema kogemusega, milleks on Teise maailmasõja järgne Lääne-Saksamaa majandusedu.
Sakslaste kollektiivses mälus on kinnistunud Bundesbanki keeldumine teha poliitikute elu lihtsaks ning panna trükipressid tööle. Tõsi, 1975. aasta kriisi ajal ostis Bundesbank Saksamaa võlakirju, aga see kestis üsna lühikest aega. Tänu keskpanga iseseisvusele sai Saksamaast naabritest aeglasema inflatsiooni, väiksema riigivõla ja madalama tööpuudusega riik.
«Kõik sakslased jumalat küll ei usu, aga kõik usuvad Bundesbanki,» ütles kunagi Euroopa Komisjoni endine president Jacques Delors.
EKP juhatus arutas võlakirjade ostmist väga tuliselt juba 2011. aasta suvel. Paljud riikide keskpankade juhid pooldasid võlakirjade ostmist, Saksamaa keskpanga president Jens Weidmann aga mitte. Kuna EKP kartis Saksamaa vastuseisu, osteti riikide võlakirju tagasihoidlikult, kinnitades, et need toimuvad piiratud ulatuses ning on ajutised.
Draghi, kes oli siis Itaalia keskpanga president, jälgis debatte vaikides, kirjutas The Wall Street Journal. Kui temast sai 2011. aasta sügisel EKP juht, arvasid paljud, et nüüd lähebki võlakirjade ostmiseks lahti. Kuid võta näpust – keskpank andis hoopis kommertspankadele odavat laenu kokku triljon eurot. Märtsis tõstis Draghi võlakirjade ostuplaani riiulile. Weidmann arvas, et ta on diskussiooni võitnud.
Draghi tegutseb
Eelmisel suvel toimuv sundis Draghit olukorda ümber hindama. Hispaania ja Itaalia võlakirjade tulusused kerkisid jätkusuutmatule tasemele. Ettevõtted hakkasid valmistuma eurotsooni võimalikuks lagunemiseks. Üha enam hinnati finantsvaradesse sisse ka katastroofi võimalus.
Draghi koos oma lähimate liitlaste, eriti prantslase Benoit Coeuré ja sakslase Jörg Asmusseniga otsustasid, et on vaja tegutsemisplaani. Juuni lõpus hakkasid nad koos mitme keskpanga ametnikuga salaja välja töötama uut võlakirjade ostu programmi. Selle plaani kohaselt ostetakse võlakirju ainult rangetel poliitilistel tingimustel.
Draghi muidugi teadis, et saab vastulöögi Saksamaalt. Ta eeldas, et meedia, seadusandjad ja ökonomistid hakkavad teda süüdistama EKP mandaadist üleastumises, inflatsiooni kiirendamises ning Euroopa aluslepingu ohustamises. Nii ka sündis.
Tagala kindlustamiseks hakkas ta oma mõttekäiku selgitama kantsler Angela Merkelile ja Saksamaa rahandusministrile Wolfgang Schäublele. Enam kui kuu vältel toimunud lõpmatu hulga telefonikõnede vältel ja mitmel külaskäigul kantsleri juurde hoidis ta neid arengutega kursis.
Mõlemad olid võlakirjade ostmise suhtes kahtleval seisukohal. Nad kartsid, et see lihtsalt ei tööta.
Samas teadsid Merkel ja Schäuble väga hästi, et Hispaania ja Itaalia päästmiseks on eurotsooni päästefondid EFSF ja ESM liiga väikesed ning kasutamine keeruline. Ainus, kes võis turgudele kiiresti ja efektiivselt sekkuda, on EKP.
Kuulus Londoni kõne
Vahetult enne Londoni olümpiamängude algust, kui Draghi Londonisse jõudis (ta esines sealsel investeerimiskonverentsil), kerkisid Hispaania ja Itaalia võlakirjade tulusused tippu. EKP plaan ei olnud veel lõpuni valmis ja Draghi polnud jõudnud informeerida riikide keskpankade juhte. Siiski otsustas ta saata turgudele tugeva sõnumi.
«Oma mandaadi raames on Euroopa Keskpank euro päästmiseks valmis tegema kõik, mis võimalik. Ja uskuge mind, seda on piisavalt,» ütles Draghi.
Turud võtsid vaimustusega Draghi kõne vastu, samas teadis ta, et Saksamaa vastulöögid hakkavad tulema juba järgmisel päeval.
Varsti pärast esinemist helistas ta Frankfurti Jens Weidmannile selgitamaks oma märkuse põhjusi. Asi oli selles, et turg panustas euro lagunemisele ning Draghi sõnul polnud see aktsepteeritav, kirjutas The Wall Street Journal. Weidmann ütles aga, et turud panustavad hoopis Itaaliale ja Hispaaniale, sest nende majandustes on probleemid, mille saavad korda teha ainult nende riikide valitsused.
Õhtul helistas ta Saksamaa rahandusministrile Schäublele, paludes kaitset Saksamaa meedia rünnakute vastu. Schäuble, kes on Saksamaa ajakirjanike sõnul riigi suuremaid Euroopa Liidu ja euro patrioote, oli nõus. Veel helistas Draghi Prantsusmaa presidendile François Hollande’ile, paludes kosta tema kaitseks Merkelile.
Järgmisel hommikul nimetaski Bundesbank Draghi väljaütlemist problemaatiliseks ja tundlikuks viisiks kriisiga võitlemisel. Kuid Schäuble tervitas Draghi püüdlusi euro päästmisel ning heakskiidu sai ta ka Merkelilt.
Kui Euroopa Keskpanga nõukogu
2. augustil võlakirjade ostuprogrammi vastu võttis ja välja kuulutas, palus Weidmann, et Draghi ütleks pressikonverentsil, et programmi suhtes olid nõukogu sees tugevad erimeelsused. Draghi sõnas aga hoopis, et vastu oli vaid üks nõukogu liige ning hiljem ütles ka nime. Sellega rikkus ta EKP varasemat traditsiooni, mille kohaselt eriarvamusel olijate nimesid ei avalikustatud.
Euroopa läheb ülesmäge
Pärast augustikuist nõukogu koosolekut hakkasid Euroopas asjad ülesmäge minema. Võlakirjaturud rahunesid maha, börsid hakkasid tõusma, euro tugevnema. Mis aga võib olla isegi kõige tähtsam – võlakirjade ostmise programmi polegi seni vaja olnud kasutada. Piisas vaid kinnitusest, et «keskpank teeb kõik, mis võimalik».
Juba jaanuaris toimunud nõukogu koosolekul kinnitas Draghi, et finantspoole pealt on võlakriisi likvideerimiseks tehtud kõik, mis võimalik ning nüüd on reaalmajanduse kord.
Kui veel detsembris toimunud nõukogu koosolekul diskuteeriti baasintressi langetamise üle, siis jaanuaris sellest enam ei räägitud. Ühe meie keskpanga spetsialisti sõnul võib järgmine baasintressi muutmine toimuda juba ülespoole.