Reformierakond kaitseb visalt madalat õlleaktsiisi, väites, et see aitab viinajoomist riigis vähendada. Tervisekaitsjate meelest peaks aga alkoholitarbimist tervikuna vähendama.
Sõda õllepudeli pärast
2. märts 2013, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koostamisel on riigi alkoholipoliitika põhisuundi määrav roheline raamat. Üks ettepanek muudaks oluliselt senist alkoholi maksustamise poliitikat, võrdsustades õlle ja viina aktsiisi. Kui praegu on ühe keskmise õllepudeli hinnas 15 senti alkoholiaktsiisi, siis mitme aasta jooksul toimuva astmelise võrdsustamise järel oleks see 2016. aastal 45 senti.
Alkoholiaktsiis tõusis tänavu ja jätkab kasvamist viie protsendi võrra eelolevad kolm aastat. 2016. aastal peaks ühe keskmise õllepudeli hinnas olema aktsiisi 18 senti. Kuna õlu on suurima tarbimisosaga alkohol, siis pole ime, et tervisekaitsjate meelest oleks mõistlik lahjat alkoholi kõrgemalt maksustada.
Liiga suur tarbimine
«Üldine alkoholitarbimine on kõrge, see on probleem,» lausus ilmselt parim Eesti alkoholitarbimise asjatundja, konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing. «Ühe alkoholiliigi eelistamine teisele ei ole head tulemust andnud. Soomlased proovisid, aga see viis selleni, et kangele alkoholile hakati lahjat kõrvale jooma.»
Eestis ringleb visalt teadmine, et õllejoomine on parem kui viinajoomine ehk lahja alkohol on tervislikum kui kange. Samuti see, nagu oleksime suured viinajoojad. Tarbimise statistika näitab, et õlu sai enim joodavaks alkoholiks juba 2010. aastal. Viinajoomine on aga aastate vältel vähenenud. Kui kanget alkoholi pruugiti 2007. aastal absoluutalkoholina elaniku kohta 5,7 liitrit, siis aastal 2010. oli see kahanenud juba 3,6 liitrile.
Alkoholipoliitika rohelise raamatu valmimine on praegu pidurdunud. Ilmselt käib telgitagune lobitöö, sest alkoholiaktsiis on ainult üks paljudest meetmetest, millega riik saab alkoholi tarbimist piirata ja reguleerida.
«Mina ei ole minister, kes paneks lauale ettepaneku muuta aktsiisi proportsioone selliselt, et aktsiis oleks viinale kasulikum ja lahjale alkoholile kahjulikum,» kinnitas sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Sama seisukohta on varem väljendanud ka peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi.
Praegune aktsiisipoliitika annab selge eelise kahele suurele õlletootjale – Tartu ja Saku õlletehastele, kus pruulitud õlu on soodsamalt maksustatud kui kange alkohol. Ilmselt mängib oma osa selles ka Tartu õlletehase juhi Tarmo Noobi lähedane side Reformierakonnaga, mille poliitikud järjekindlalt alkoholiaktsiiside võrdsustamise ideed tõrjuvad. Väidetavasti on eelmine sotsiaalminister Hanno Pevkur kasutanud madalama õlleaktsiisi põhjendamisel ka Noobi koostatud dokumente. Nii pole ime, et poliitikute seisukohad õlletootjate huvidega kokku langevad.
Valed algandmed
Noobi ja Rõivase algandmed pärinevad ühest allikast. Postimehes avaldati Noobi arvamuslugu, milles ta väitis, et Eestis on kange alkoholi osatähtsus tarbimises 56 protsenti. Need on aga vananenud andmed, sest tarbimisharjumused on masu järel muutunud. Pole võimatu, et selle üheks põhjuseks on massiivne reklaam. Eelmise aasta esimese kuue kuuga kulus ligi pool alkoholi reklaamimahust õllele.
Liviko juht Janek Kalvi ütleb selle kohta, et riik soodustab oma maksupoliitikaga alkoholireklaami. Skeem on siis selline, et kuna aktsiis on madalam, saavad õllemüüjad lubada endale suuremaid juurdehindlusi, millega teenitud tulust jätkub ka reklaamile heldemalt.
Müük on nii Kalvi kui ka Noobi põhitöö.
«Kui tahame muutuda tervemaks ja vähem alkoholilembeseks maaks, tuleks ennekõike mõelda abinõude peale, mis aitavad kange alkoholi osatähtsust vähendada, ja kindlasti pole selleks lahja alkoholi hinna oluline tõstmine aktsiise võrdsustades,» kirjutas Noop, lisades, et õlleaktsiisi tõstmine vähendab müüki. Noop toonitas küll müüki turistidele, peamiselt soomlastele, kes kaubikute kaupa alkoholi üle lahe veavad.
Õlletootjate kiituseks tuleb küll öelda seda, et nad on märgatavalt piiranud kange õlle müüki. Sarvikute ja Bockide asemel on müügilettidel esirinnas poole lahjemad margid.
Vähe aktsiisi
Kuigi enamasti joob rahvas õlut, siis riigikassasse maksavad selle tootjad suhteliselt vähe. Kange alkohol annab kaks kolmandikku, aga õlu vaid viiendiku aktsiisilaekumistest. Õllepudeli hinnas on aktsiisi 15 senti, aga viinapudeli hinnas 3 eurot ja 13 senti. Aastaks 2016 kasvab see veel poole euro võrra ehk 3 euro ja 62 sendini.
«Eesti strateegia on tõsta alkoholiaktsiisi kättesaadavuse piiramiseks vähemalt tarbijahinnaindeksiga samas tempos. Tervisekaitselistel kaalutlustel on pikaajaline eesmärk maksustada alkoholi ka võimalikult proportsionaalselt etanooli sisalduse järgi joogis.
Maksumäärade erinevuse vähendamine on pikaajaline strateegia ja see eesmärk on ka rahandusministeeriumi arengukavas sees. Teema on iseenesest keeruline, sest Euroopas sellist maksustamise viisi ei ole,» kommenteeris rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.
Tervisekaitsjad väidavad, et noorte alkoholitarbimise piiramiseks oleks vaja lahjat alkoholi kõrgemalt maksustada. Õlut sealhulgas.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Andrus Lipand ütleb, et Eestis valitseb poliitiline tahtetus kehtestada tõhus alkoholiregulatsioon. Tema sõnul peaks alkoholiaktsiis katma alkoholi tervise- ja majanduskahjud.
«Eestis see paraku nii ei ole, sest alkoholi tarvitamisest tulenev nii majandus- kui tervisekahju ületab kordades senise alkoholiaktsiisist saadava riigitulu. Paratamatult tekib küsimus, kas valitsus seisab rahvastiku tervise või alkoholitootjate huvide eest?» kirjutas Lipand mullu riigikogu rahanduskomisjonile saadetud kirjas. Sama komisjon arutas koos aktsiiside viieprotsendilise tõstmisega ka ühe ettepanekuna lahja ja kange alkoholi aktsiisi võrdsustamist.
«Tuleb tõdeda, et tasakaal kaldub ülekaalukalt alkoholitootjate huvide eest seismise poolele. Alkohoolsete jookide jaemüügi hinda tõstvad aktsiisimuutused on kõik olnud seni vaid kosmeetilised, inflatsioonile järeleaitavad, mitte seda ennetavad, ehk teisisõnu – alkohol on muutunud järjest odavamaks ja kättesaadavamaks,» märkis Lipand.
Ilmselt tasuks poliitikuil teha üks käik toidupoodi ja osta mõni limonaadiga äravahetamiseni sarnane plastpudel, milles olev värviline vedelik maitseb samuti nagu limonaad, kuid mille alkoholisisaldus on võrreldav kurikuulsa Bocki või Sarvikuga.
Minister kaitseb madalat õlleaktsiisi
Sotsiaalminister Taavi Rõivas, mida arvate kange ja lahja alkoholi aktsiisi ühtlustamisest?
Ma ei toeta kange ja lahja alkoholi aktsiisi ühtlustamist, sest Eestis on Euroopa Liidu kõige kõrgem kange alkoholi tarvitamise osakaal. Kui lahjat alkoholi muudame kange alkoholiga võrreldes suhteliselt kallimaks, siis kange alkoholi suhteline kättesaadavus paraneb veelgi.
Juba praegu on tegelikult kanguse järgi ühes liitris kange alkohol kättesaadavam. Kui me seda veel muudaks, nii et õllepudelihind hakkab poes poolteist korda rohkem maksma kui seni ja viinapudeli hind jääb samaks, siis see võiks suunata inimesi kange alkoholi poole. See ei ole soovitav tulemus ja mina olen skeptiline aktsiisi võrdsustamise suhtes.
Euroopas ei ole riike, kus oleks lahja ja kange alkoholi aktsiisimäär võrdne. Klassikalistes veiniriikides on õlle ja viina aktsiisimäär võrdne, aga veiniaktsiis madalam.
Ühtlustamise ettepanek tähendab seda, et neli aastat järjest tuleb õlleaktsiisi tõsta 66 protsenti. Viinatootjatele see meeldib, sest muudab viina ja õlle osakaalu turul, aga rahvatervise seisukohast ei ole see loogiline ega mõistuspärane.
Mille poolest lahja alkohol on parem kui kange alkohol?
Ei olegi parem, küsimus on selles, et Eesti probleem on see, et inimesele kõige kahjulikum kange alkohol on praegu juba üle 56 protsendi alkoholi tarbimisest Eestis.
Miks kange alkohol on kahjulikum kui lahja alkohol?
See on küsimus juba tervishoiuspetsialistidele, aga ilmselt on see seotud sellega, et kui palju ja millist alkoholi reaalselt tarvitatakse. Kanget alkoholi juuakse selliselt, et absoluutse alkoholi kogus on manustades suurem.
Seda oskab detailides selgitada rahvatervise spetsialist, aga põhimõtteliselt on see üldtuntud loogika, et kange alkoholi kahjulikkus inimorganismile on kõige suurem. Seetõttu on mitmes riigis kange alkohol viidud eraldi poodidesse ning erinevad reklaamipiirangud on lahjale ja kangele alkoholile. Ma ei ütle, et lahja alkohol oleks parem, igasugune alkohol on tervisele kahjulik, aga Eesti suureks probleemiks on see, et meil on kange alkoholi osakaal Euroopas kõige kõrgem.
Kuigi klimaatilised ja muud tingimused on Eestil Soomega sarnased, siis WHO andmeil on kange alkoholi tarbimine Eestis kaks korda kõrgem kui Soomes. Veini tarbimise osakaal on Eestis Euroopa väikseim, tõenäoliselt on sel ka ajaloolised põhjused, aga kui nendele andmetele tugineda, siis on ilmselge, et ettepanek muuta kange alkohol lahja alkoholi suhtes soodsamaks ei ole loogiline.
Viitasite viinatootjate huvidele, aga praegune aktsiisipoliitika soosib kahte suurt õlletootjat.
See ei vasta tõele.
Kuidas see tõele ei vasta, kui õlletehaste müüdav alkohol on madalamalt maksustatud?
Kogu Euroopa Liidus ongi eri meetodil toodetud alkohol erineva aktsiisimääraga, sest tootmine on erineva omahinnaga. Viina ühes liitris on alkoholikraad kõige odavam, õlle ja veini tootmine ühe kraadi kohta liitris on märgatavalt kallim. Keskmine õllepurgi ja viinapudeli hind poes on praegu selline, et viinast tulev alkoholikogus on odavam ja kättesaadavam kui alkohol õlles või veinis.
Õlu ja vein on kallimad, sest nende juurdehindlus on suurem.
Ei, see sõltub tootmisprotsessist. Piirituse põhjal on alkoholi tootmine ühiku kohta odavam kui õllel või veinil. Kange ja lahja alkoholi aktsiisi proportsioonid ei ole ka viimase valitsuse ajal muutunud ning need on Eestis kauem kehtinud.
Mina ei ole minister, kes paneks lauale ettepaneku muuta aktsiisi proportsioone selliselt, et aktsiis oleks viinale kasulikum ja lahjale alkoholile kahjulikum.