Hansson: euro mõju Eestile on raske arvutada
/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
22. veebruar 2013, 14:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/12/27/1501610t1h6f22.jpg)
Eesti Panga president Ardo Hansson ütles täna Riias toimunud euro kasutuselevõtule ja ettevalmistustele pühendatud konverentsil, et eurole ülemineku majanduslikku mõju on raske välja arvutada.
Hansson põhjendas seda sellega, et mõju avaldub pika aja jooksul ja lisaks sellele mõjutavad majanduse arengut ka paljud muud faktorid. «Positiivsed suundumused on märgatavad ja peamiselt on need seotud erinevate majanduspoliitiliste reformidega, mille hulka kuulub ka euro kasutuselevõtt,» ütles Hansson.
Hanssoni sõnul mõjutas euroalaga liitumine Eesti inflatsiooni, kuid nii Eurostati kui ka keskpanga hinnangud näitasid, et mõju hinnatõusule oli ühekordne ja väike. «Alusinflatsioon ja inflatsiooniootused Eestis ei muutunud,» märkis Hansson.
«Euroalaga ühinemine oli Eesti jaoks väga pikkade aastate järjepidev panustamine majanduspoliitika tugevate alustalade kindlustamiseks seda nii reformide elluviimisega kui ka selgete eesmärkidega majanduse toimimisel. Usaldusväärse ning jätkusuutliku majandus- ja eelarvepoliitika elluviimine ei lõpe aga ühisraha kasutuselevõtuga, vaid pigem vastupidi – see on majandus- ja rahaliidu üks võtmeküsimusi. Viimaste aastate euroala raskused on selle tõestuseks,» rääkis Hansson.