Meremuuseum seljatas kohtus EASi toetussumma vähendamise vaidluses

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VESILENNUK; TALLINN, EESTI, 06MAR12.
Eesti Meremuuseum; vesilennukite angaar. Lennuki paigaldamine alalisele ekspositsioonikohale angaari lae all.
th/Foto TOOMAS HUIK/POSTIMEES
VESILENNUK; TALLINN, EESTI, 06MAR12. Eesti Meremuuseum; vesilennukite angaar. Lennuki paigaldamine alalisele ekspositsioonikohale angaari lae all. th/Foto TOOMAS HUIK/POSTIMEES Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti Meremuuseum võitis neljapäeval Tallinna halduskohtus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust ( EAS) vaidluses, mis puudutas EASi otsust vähendada lennusadama vesilennukite angaaride ehituseks ettenähtud toetussummat 280 000 euro võrra

Kuigi halduskohus ei nõustunud meremuuseumi seisukohaga, et muuseumi rajamiseks eraldatud toetuse tagasinõudmine on aegunud, leidis kohus, et EAS, siseministeerium ja rahandusministeerium ei järeldanud õigesti, kui märkisid, et meremuuseum rikkus avatud hankemenetluses lennusadama angaaride ehitustööde puhul riigihangete seadust.

«Eks me istume nüüd ministeeriumitega taas nõupidamistelaua taha ja arutame, mida ja kuidas edasi. Enne seda on vara mingit seisukohta võtta,» kommenteeris EAS-i juhatuse esimees Raul Parusk otsust BNSile.

Halduskohus leidis, et hanke tellijal piisas kontrollist selles osas, kas hanke võitnud firmal on olemas kõik vajalikud load hanke täitmiseks, ning tellija ei pidanud ise veenduma, et nimetatud load oleksid ka hankele palgatud alltöövõtjatel.

«Riigihangete seadus (RHS) ei sätesta, kuidas ja millises menetluse faasis alltöövõtjate kvalifikatsiooni kontrollida tuleb ning seetõttu on kohus arvamusel, et sellise kontrolliskeemi kasutamine, nagu seda tegi Eesti Meremuuseum, ei ole RHSiga keelatud. Hankija lähtus loogiliselt sellest, et mõistlik on kontrollida alltöövõtjate nõuetelevastavust hankelepingu täitmise käigus enne konkreetse alltöövõtja kaasamise kooskõlastamist ja kohtu hinnangul ei saa seda hankijale ette heita, kuivõrd RHSi vastava sättega kehtestatud eesmärk sai ka nii täidetud. Kohtule esitatud tõendist nähtub üheselt, millal, millist alltöövõtjat ja millise tööga seoses hankija kontrollis,» seisab halduskohtu neljapäevases otsuses.

Halduskohus ei nõustunud ka EASi väitega, mille järgi ei oleks meremuuseum ja hanke võitnud AS Nordecon tohtinud hankelepingut muuta, kuna see seadis oluliselt ebavõrdsesse olukorda teised pakkujad.

«Olukorras, kus hankija oli välja maksnud ligi poole vähem teostatud tööde eest kui hankeleping ette nägi, peatöövõtja oli kulutanud ligi poole rohkem omavahendeid tööde teostamiseks kui hankeleping ette nägi ning enamkulutatu tulenes otseselt ettenägematutest ja kiireloomulistest töödest tuleb äärmiselt ebatõenäoliseks lugeda, et ettemaksu võimaldamine summas ligi 12,5 miljonit krooni selleks, et tööd jätkuksid ja ei katkeks, oleks kuidagi oluliselt võinud mõjutada teisi potentsiaalseid pakkujaid siis, kui sarnane klausel oleks hankelepingu projektis sees olnud hankemenetluse kestel,» märkis kohus.

«Pigem on tõenäoline, et kui hankeleping oleks sisaldanud kõiki ülalloetletud sätteid ehk hankija võib maksta poole vähem teostatud tööde eest ning et ehitaja peab maksma poole rohkem teostatud tööde eest ja selles olukorras võib taotleda ettemaksu, poleks hanke praegu võitnud pakkujagi oma pakkumust esitanud, kuna need tingimused oleks sellisel juhul olnud niivõrd ebamõistlikud,» jätkas kohus.

Halduskohus jõudis kokkuvõtvalt seisukohale, et EASi otsus vähendada lennusadama vesilennukite angaaride ehituseks ettenähtud toetussummat 280 000 euro võrra on õigusvastane materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

«Kuna Eesti Meremuuseum ei ole eksinud nende RHSi sätete vastu, mille väära kohaldamist EAS hankijale ette heitis, on EAS õigusvastaselt lugenud mitteabikõlblikuks viis protsenti hankega seotud kuludest ning nõudnud toetuse saajalt tagasi toetuse summas 278 031, 26 eurot ning intressi,» märkis halduskohus EASi otsust tühistades.

Meremuuseum esitas EASi otsuse peale vaide juba mullu juulis. «Lühidalt võin MTR registreeringute kohta öelda, et meremuuseum rakendas meetmeid riigihankeseaduse nõuete kontrollimiseks kahes etapis: pakkujate osas enne nende kvalifitseerimise otsuse tegemist ja alltöövõtjate osas enne iga alltöövõtja kaasamist,» selgitas meremuuseumi direktor Urmas Dresen esimest ettekirjutust mullu suvel.

Dresen lisas, et ettekirjutuse järgi pidanuks meremuuseum kui hankija kontrollima mitmesaja alltöövõtja registreeringuid enne pakkumiste kvalifitseerimist ning seejuures oleks saanud pakkumise võitnud peatöövõtja hiljem lepingupartnereid vahetada ning tehtud kontrollist ei oleks olnud sisulist kasu. «Põhimõtteliselt oleks olnud tegemist tohutu hulga paberitööga, mille vajadust hindavad juristid erinevalt ning meie jaoks on tegemist põhjendamatu etteheitega,» selgitas ta.

Teine EASi ettekirjutus puudutas peatöövõtjale Nordecon tehtud ettemaksu. Dreseni sõnul ei käsitle muuseum tehtud makset ettemaksuna, vaid vahemaksena, mis tehti selleks, et ehitustöödega jätkata. Ta selgitas, et lennusadama ehituslepingus oli ette nähtud, et Nordecon teostab 2010. aastal töid 50 miljoni krooni eest, mida ettevõte ka tegi. See tööde maht sai ehitajal täis enne 2010. aasta lõppu.

Dreseni sõnul oli muuseumil seejärel võimalus ehitustööd peatada ja oodata aastat 2011 või ehitustöödega jätkata. «Otsustasime ehitustöödega jätkata, et muuseum ühel päeval ka avataks,» ütles ta.

Ülemöödunud aasta lõpul viis rahandusministeerium läbi lennusadama angaaride ehitustööde riigihangete kontrolli, mille eesmärgiks oli hinnata, kas toetuse saaja on järginud riigihangete seadust. Kontrollaktiga toodi välja mitmeid tähelepanekuid, mille alusel ministeerium soovitas EASil toetusraha tagasi küsida.

Pärast ministeeriumi kontrolli tulemustega tutvumist teatas EAS, et nõustub kahe punkti osas, et toetuse saaja on eksinud riigihangete seaduse vastu. EASi esindaja Jürg Samel selgitas, et meremuuseum ei olnud täiel määral täitnud kohustust kontrollida hanke pakkujate kvalifikatsiooni hanketööde teostamiseks ning lisaks olid hankija ja pakkuja olulises osas muutnud hankelepingut, millega hankija kohustus pakkujale tasuma ettemaksu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles