Perens: ebapiisav tootmisvõimsus võib piirata Eesti ekspordikasvu

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Perens
Priit Perens Foto: Laura Oks

Eesti ekspordikasvu piiranguks ei ole hetkel mitte välisturgude nõudlus, vaid probleemiks võivad saada meie enda tootmisvõimsused, ütles Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens. ajakirjale KPMG Foorum antud intervjuus.

Ajakirjale KPMG Foorum antud intervjuus või Perens esile, et võrreldes 2009. aastaga on Eesti eksport kasvanud 97 protsenti ning klientidelt tulnud tagasiside ütleb, et tellimuste raamatud on jälle täis.

«Oleme suhteliselt fragmenteeritud majandusega riik, kus on palju tublisid sektoreid, mis toodavad nišikaupa väikestes kogustes. 2012. aasta kevadel kirjutas The Economist kolmandast tööstusrevolutsioonist, milles võidavad need, kes suudavad valmistada ja tarnida kiirelt ja mugavalt väikeseid kaubapartiisid. Tundub, et vähemalt osalt vastab see tõele ja kui nii, siis on Eesti kindlasti võitjate seas,» märkis Perens. Tema sõnul kerkivad üha enam esile väikesed, insenertehniliste lahendustega, reaalselt tootmiseni jõudnud firmad. 

Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv võiks tänavu olla eurotsooni kasv pluss kolm protsenti ning Perensi arvates võiks majanduse väljavaadete osas olla ettevaatlikult positiivne.

Nii eraisikute kui ka ettevõtete osas paneb Swedbank laenude puhul varasemast enam rõhku potentsiaalsetele tulevastele tuludele, kassavoole. «Kodulaenude osas oleme väga ettevaatlikud täiendavate tagatiste võtmisel – sugulaste maju ja kortereid enam eriti tagatiseks võtta ei taha,» ütles Perens.

Perensi sõnul on ettevõtetel küsimus, kas ekspordinõudlus sunnib tegema investeeringuid ja kuhu see nõudlus läheb.«Tehakse investeeringuid ka Eesti piiri taha, meie lähipiirkondadesse –  seda on vaja ka finantseerida.»

Ärikliendi jaoks on Perensi arvates panga juures kõige olulisem otsuste ennustatavus, et ei tuleks üllatusi. «Ettevõtte jaoks on pangaga suhtlemine kõrvaltegevus - mida vähem nad seda märkavad, seda rohkem on aega keskenduda põhitegevusele. Suhtlemine meiega ei tooda teadupärast ettevõttele täiendavat raha,» lisas Perens.

Eesti panganduse puhul on kõige olulisem see, et kriisiaastatel ei pidanud Eesti maksumaksja panku toetama. «Kui vaatame, kui palju pidid Euroopa riikides maksumaksjad panku toetama, siis eriti meie kinnisvarahindade suurt langust arvestades said Eesti pangad kriisis väga hästi hakkama.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles