Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles Financial Timesile, et euroala tung tihedama eelarveliidu suunas võib õõnestada Euroopa Liidu aluseid, aitamata lahendada ühisrahatsooni võlakriisi.
Rootsi rahandusminister ründas eelarveliidu ideed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Borg ütles, et on eelarveliidu idee suhtes sügavalt skeptiline, tähendagu see siis ühiseid eurovõlakirju, üldist maksu või euroala ministeeriumi.
«Ma väidaksin jõuliselt, et eurot kasutavad riigid peavad eelarveliidust rääkides olema tunduvalt ettevaatlikumad. Nad võivad luua moodustise, mis ei lahenda suurt midagi, kuid õõnestab kogu Euroopa Liidu fundamentaalset struktuuri,» ütles Borg.
Borgi kommentaarid rõhutavad Stockholmi kasvavat rahutust euroala tendentsi pärast ajada poliitikat, millega teisi nn «euroväliseid» ELi liikmesriike kõrvale surutakse.
Samas vastandub Borgi seisukoht Suurbritanniaga, mis samuti omaenda raha kasutab, kuid on euroala intergeerumist igati julgustanud.
Borg, kes on üks enim lugupeetud rahandusministreid Euroopas, asus intervjuu edenedes eelarveliitu raevukalt ründama, ilma et FT teda selleks kuidagi oleks provotseerinud. «Eelarveliit tekitaks tihedalt läbipõimunud ühisrahatsooni ning lahjendaks ELi otsustusvõimet, ning ma usun Euroopa Liidusse... Ma tõesti leian, et nad mängivad demokraatliku legitiimsusega, kui nad üha enam ressursse ja volitusi Brüsselisse kisuvad.»
Borg väitis, et Lõuna-Euroopa maad peavad esmalt oma konkurentsivõimet parandama, kuna rahaülekanded rikkamast Põhjast ei kompenseeriks iial nõrka kasvu.
«Eelarveliit oleks ilmselt kahjulik ka seetõttu, et inimesed lükkaksid edasi vajalikke struktuurseid majandusreforme, kuna nad usuksid, et neid aidatakse rahaülekannetega välja,» lisas ta.
Eelarveliit lahterdub esialgu küll veel fantaasia valdkonda, kuid paljude eurokriisi vaatlejate arvates on see ainus võimalus ühisraha pikemas perspektiivis tööle saada.
Rootsi vastuseis ei piirdu eelarveliiduga, vaid on laiapõhjalisem. Mullu väljendas Borg sügavaid kahtlusi pangandusliidu kontseptsiooni suhtes, mille otsuseid tegev organ paikneks Euroopa Keskpangas ja koosneks üksnes euroala liikmetest.
Intervjuu käigus hoiatas Borg euroala ka finantstehingute maksuga üle pingutamast. Kuigi Briti ja Prantsuse dokumendilõivud (nn tempelmaksud) on tema meelest sobilikud, ei tohiks siiski hakata maksustama Rootsi firmasid, mis riigi ekspordisektori suurusest tulenevalt kasutavad suurel määral valuutaderivatiive.
«Raske on näha midagi head maksus, mis paneks osa [maksu]koormast teiste riikide õlgadele. Seepäreast on väga oluline, et euroala riigid, mis hakkavad maksustama omaenda kodanikke ja oma pangandussektoreid, ei maksustaks meie pangandussektorit. Nii et see on ilmselgelt väga tundlik küsimus,» ütles Borg.
Borg, kes torkab teiste rahandusministrite taustal oma patsi ja kõrvarõngaga teravalt silma, on saavutanud Rootsis oskusliku poliitiku maine. Endise pankurina on ta Rootsi pangad tarmukalt käsile võtnud ning kehtestanud reeglid ja kapitalinõuded, mis on ühed karmimatest kogu maailmas.
Copyright The Financial Times Limited 2013