Norra keskpanga president Øystein Olsen hoiatas, et riik – mis on üks rikkamaid maailmas – peab valmistuma «tulevikuks pärast naftat».
Keskpank hoiatas Norrat naftasõltuvuse eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olsen rõhutas oma aastakõnes, et languses on mõlemad Norra kasvupotentsiaali puudutavad faktorid – töötundide arv ja tööviljakuse kasvutempo.
Keskpankuri sõnutsi on «riskantne» võtta kindla peale tänaseid kõrgeid naftahindu, mille langemine võib tekitada Norras šoki.
«Meil tuleks selliseks šokiks valmistuda. Me peaksime ehitama oma majanduse nii tugevaks kui võimalik,» ütles Olsen Financial Timesile vahetult enne kõnet.
Olsen kasutab oma aastakõnesid sageli selleks, et anda valitsusele märku silmapiiril terendavatest majandusprobleemdest. Nii pani ta mullu ette, et valitsus kasutaks vähem riigi 700 miljardi dollarilise naftafondi raha – mis on suurim varafond maailmas.
Tänavu tõstis Olsen esile tõiga, et norrakate töönädalad on muutunud lühikeseks ning et madalat tööviljakust peidavad veel vaid immigratsioon ja tööhõive kasv.
Samas tunnistas keskpankur, et Norra majanduse olukord on tänu naftatuludele siiski «unikaalne».
Tööhõive on Norras tugev – paljuski seetõttu, et väga paljud naised töötavad. Kuid mis töötundidesse puutub, siis jääb Norra tunduvalt alla Rootsile, Taanile, Ameerika Ühendriikidele ja – nagu Olsen oma kõnes salvavalt rõhutas – Kreekale enne kriisi.
«Meil on vaja rohkem sambaid, millel seista, kui naftatulud kokku peaksid kuivama. Muidu seisaks meil ees pikk kohanemine, nagu praegu mitmetes maades näha võib,» ütles Olsen oma kõnes.
Tegevjuhtidele valmistab Norra majandus suurt muret. «Ma kardan, et kui nafta ära võtta, siis muud tegevust eriti polegi,» ütles ühe suurima «naftavälise» ettevõtte juht Norras.
Üks juhtiv Rootsi tööstur rõhutas, kuidas tuhanded rootslased Norra hotellidesse ja baaridesse tööle tunglevad, magnetiks kõrgemad palgad.
«Kõige rohkem muretsen ma norrakate enesega rahulolu pärast. Noored on väga enesega rahulolevad,» ütles ta. «Mõnes mõttes on rootslastest raanud Norra türklased. Ja minu meelest on see nende, mitte meie mure.»
Copyright The Financial Times Limited 2013