Ekspordi nõrkus langetab töötleva tööstuse hõivet
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
14. veebruar 2013, 13:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmetel kasvas tööhõive eelmise aasta viimases kvartalis aastatagusega võrreldes 1,7 protsenti ja töötuid olid aastatagusega võrreldes vähem, kuid suuresti ekspordist sõltuvas töötlevas tööstuses langes hõive aga kolmandat kvartalit järjest.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnutsi on põhjuseks tellimuste ja toodangu vähenemine mitmetes tööstuse allharudes.
Lisaks vähenes hõive veel energeetikas ning finantssektoris.
«Edaspidi piirab hõive kasvu üha rohkem tööealiste inimeste vähenemine ning tööotsijate vajalike kutseoskuste puudumine,» tõdes Aben.
Eesti tööealine rahvastik vanuses 15–74 on vähenenud 2007. aastast alates, kuid tänu tööturul osalemise huvi pidevale kasvule viimase kümne aasta jooksul ei ole tööjõud ehk hõivatute ja töötute arv kokku seni vähenenud, märkis Aben.
Aben märkis, et eelmisel aastal pidurdus tööturul osalemise määra kasv, kuid hõivemäär ehk hõivatute osakaal tööjõus jätkas suurenemist. See tõi töötuse määra aasta lõpus 9,3 protsendini ning aasta keskmisena 10,2 protsendini.
Rahandusministeerium prognoosib selleks aastaks tööjõuressursside piiratuse tõttu hõive tagasihoidlikku, 0,5-protsendilist kasvu. «Välisnõudluse taastudes aasta teises pooles võib tööstussektor hõive kasvuga siiski ootusi ületada,» märkis Aben.