Tuuleenergeetika buum saab läbi

A wind park can be seen as morning breaks in Copenhagen on December 13, 2009. The COP15 climate summit continues with rich countries being asked to raise their pledges on tackling climate change under a draft text of a possible final deal at the Copenhagen summit. AFP PHOTO DDP/ AXEL SCHMIDT GERMANY OUT Foto: AXEL SCHMIDT/AFP

Euroopa võlakriis paneb seni ülikiirelt kasvanud tuulenergeetikale pidurid peale, üle aastakümne kestnud kahekohaline kasvukiirus asendub mõneprotsendilisega, kirjutab ajakiri Spiegel Online.

Taastuvenergia kannatab kahel põhjusel, kirjutab ajakiri. Valitsused kogu maailmas vähendavad riigiabi nn puhtale energeetikale samal ajal, kui eksisteerivad massiivsed subsiidiumid fossiilsetele kütustele.

Rahvusvahelise energeetikaagentuuri (IEA) peaökonomist Fatih Birol ütles eelmisel nädalal toimunud Euroopa tuuleenergeetika assotsiatsiooni aastakoosolekul, et fossiilsete kütuste maailmas subsideeriti 2011. aastal fossiilsete kütuste tootmises 523 miljardi dollari eest, samal ajal kui taastuvenergia tootmist subsideeriti 88 miljardi eest.

Tuuleenergeetika on kasvanud eelmistel aastatel väga kiiresti. Praegu on maailmas 22 riiki, kus tuuleenergiaga toodetakse vähemalt gigavatt energiat, millest piisab 200 000 kodu varustamiseks elektriga. Euroopa Liidus püstitati eelmisel aastal 11,6 gigavatti uusi tuuleenergia võimsusi võrrelduna 9,4 gigavatiga 2011. aastal.

Probleem on aga selles, et otsused nende püstitamiseks võeti vastu enne Euroopa võlakriisi algust, ütles ajakirjale Euroopa tuuleenergeetika assotsiatsiooni tegevjuht Christian Kjaer. Juhul kui riigid oma poliitikat ei muuda, kahaneb kasvukiirus 2020. aastaks kuue ning 2030. aastaks nelja protsendini.