Lauri: sõltume palju ka Lätist ja Leedust
29. aprill 2009, 17:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri ütles, et kõrvuti maailmamajandusega mõjutavad Eesti olukorda ka Lätis ja Leedus toimuvad majanduse arengud.
Lauri sõnul on hea märk, et maailma reitinguagentuurid Eesti reitingut ei alandanud, samas kui Läti puhul nad seda tegid.
«Selgus, et polegi üht Balti riiki pealinnaga Läti, vaid neid on kolm ja üks käitub veel teistest tunduvalt erinevalt,» lausus Lauri. Eesti riskihinnangud on hakanud vaikselt alanema, samas kui Läti omad jätkavad endiselt tõusul ja Leedu omad on veel suhteliselt stabiilsed.
Lauri sõnul peame me paratamatult arvestama sellega, et meil on lõunanaabrid, kelle majanduskäik on seekordses kriisi olnud oluliselt kehvem kui meil. «Eelkõige on räägitud Lätist, kuid nüüd on selgunud, et ka Leedu on esimese kvartali tulemuste põhjal väga kiiresti väga sügavasse kriisi sukeldunud,» märkis ta.
Mõjud avalduvad nii selles, kas saame Läti või Leeduga äriliselt suhelda, kui ka muu maailma suhtumises Balti riikidesse üldse. Eelarvamused ja meelolud mõjutavad paraku ka majandussuhteid. Teiseks muutub kapitali kättesaadavus ja selle hind.
Lauri sõnul on oluline, et vahe teiste Balti riikidega Eestil suureneks ja teiste negatiivsed tendid meid nii hullusti ei mõjutaks. Järsk ja sügav kriis Lätis või Leedus tähendaks tema hinnangul suurt šokki ka Eestile.
Lauri avaldas lootust, et meie lähinaabrid suudavad oma majanduse stabiliseerida ja Eesti valitsus vajalikud kärped ära teha. «Peame arvestama ka sellega, mis juhtub, kui näiteks Lätil ei õnnestugi IMFilt ega euroliidult enam ühtegi eurot saada,» märkis ta ja lisas: «Sel juhul lõpetame seal, kus Läti oli sügisel.»