Ettevõtetel tasub elektribörsil osaleda
9. veebruar 2013, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektribörs Nord Pool Spot (NPS) – seal kujuneb meie tarbitava elektri hind – on üks maailma suuremaid elektribörse, kus kokku on 340 turuosalist ehk börsi liiget. See on jagatud mitmeks hinnapiirkonnaks, millest üks on Eesti.
Meie hinnapiirkonnas on kauplejaid 19 ja NPSi kodulehelt selgub, et Eesti ettevõtteid on neist 11. Kui Rootsis ja Soomes on börsil peale tootjate ja edasimüüjate ka suuremad tarbijad, siis Eestis osaleb vaid üks tarbija – mõningase üllatusena on selleks Eesti Pank.
«NPSis olemise peamiseks eeliseks on, et saame osta elektri turuhinnaga,» ütles Postimehele Viljar Rääsk Eesti Panga avalike suhete allosakonnast. «Võrreldes fikseeritud hinnapakkujatega tuleb otse ostmine odavam, kuna me ei pea kinni maksma vahendaja kasumimarginaali ja riskiprotsenti.»
Väikeosaliste pakett
Börsi liikmeid võiks olla tunduvalt rohkem, sest liikmesusega seotud kulud ei ole sugugi suured. Aastatasuks on 15 000 eurot, millele lisanduvad muutuvtasu 0,035 eurot megavatt-tunni kohta ja arveldustasu 0,0025 eurot megavatt-tunni kohta, mis teeb kokku 0,0375 eurot megavatt-tunni kohta.
NPSi Eesti, Läti ja Leedu regiooni juhi Hando Sutteri sõnul võivad väiksemad kliendid valida nn väikeosaliste (small participant) paketi, kus aastatasu ei ole. Tõsi, muutuvtasu on siin peaaegu neli korda kõrgem ehk 0,13 eurot megavatt-tunni kohta ja lisaks tuleb maksta kauplemistagatis, mille minimaalne summa on 30 000 eurot.
Ka Sutter möönab, et põhimõtteliselt võiks börsi liikmeid rohkem olla. «Näen siin potentsiaali just suurematel tarbijatel, kelle tarbimine on mingis osas paindlik ehk kes saaksid börsi tundide lõikes erinevaid hindu enda huvides ära kasutada,» ütles ta.
Linnade ja teiste suuremate omavalitsusüksuste kõrval on ilmselt üks suuremaid elektritarbijaid haavapuitmassi tehas Estonian Cell. Ettevõtte 2011. aasta majandustulemuste järgi oli elektrienergia kulu (koos maagaasiga) 16,8 miljonit eurot ehk enam kui kümnendiku võrra suurem kui kulu põhitooraine, haavapuidu ostmiseks.
Estonian Celli finantsdirektori Siiri Lahe sõnul on neil elektri hind fikseeritud kuni 2013. aasta lõpuni, kuid ta ei välistanud NPSi liikmeks saamist tulevikus. «Me arvestame pikaajalise sisseostustrateegia kujundamisel kindlasti kõigi võimalustega,» kinnitas ta.
Estonian Celli haavapuitmassi tehas töötab ühtlases režiimis 24 tundi ööpäevas, sealhulgas nädalavahetustel ja pühade ajal.
Kohe tarbimiseks
Tuleb märkida, et elektribörs erineb nii väärtpaberibörsist, kus kaubeldakse aktsiate, võlakirjade, börsil kaubeldavate fondide ja muude väärtpaberitega, kui ka tulevikutehingute börsist, kus kaubeldakse muu hulgas ka toorainetega.
Kui aktsia- ja tulevikutehingute börsil ostetakse kaup või õigus/kohustus kaubale kasusaamise eesmärgil ning müüakse see hiljem kasumi või kahjumiga maha, siis NPSil ostetakse elektrit kohe tarbimiseks.
Elektribörsil osalemine ei ole investeerimine, riski hajutamine ega spekuleerimine. Neid tegevusi saab teha finantsturul. Elektri puhul on selleks toorainebörs NASDAQ OMX Commodities, kus kaubeldakse ka Põhjamaade elektri tulevikutehingutega.