Estonian Air võib saada riigilt laenugarantii

Estonian Air lennukid Tallinna Lennujaamas. Foto: Peeter Langovits

Valitsuse põhiküsimus on, kuidas leida viis riikliku lennufirma Estonian Airi rahastamiseks märtsis, kui ettevõtte kaugas on tühi ja Euroopa Komisjon pole riigiabi andmise loale veel vastanud.

Tänase otsusega andis valitsus firmale viimase osa 8,3 miljoni euro suurusest päästelaenust. See pole täpselt teada, aga eeldatavasti on hiljemalt märtsi keskpaigaks Estonian Airil ka see raha otsas ja on vaja leida uus rahasüst, et firma suudaks tegevust jätkata ja oma kohustusi täita.

Ühele võimalikule viisile osutas täna  majandusminister Juhan Parts, kes rääkis, et Taani, Rootsi ja Norra riik toetasid ühist lennufirmat SAS nii, et parlamendid andsid kommertspankadest saadud laenule riikliku garantii. SAS oli samuti tõsistes raskustes, lennukid lahkusid kodulennuväljadelt ainult täispaagiga, et pankroti välja kuulutamise korral oleks firmal võimalik lennukid koju tagasi tuua.

Parts küll otsesõnu ei kinnitanud, et lahendus riikliku laenugarantiiga tuleks kasutusele ka Eestis, kus riigikogu annaks garantii kommertspankadest saadud laenule, kuid samas on see üks variantidest, mille vahel tuleb valitsusel lennufirmat päästes valida.

Põhiküsimus on, kuidas kulgevad läbirääkimised Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadiga, kes peab heaks kiitma riigi poolse abi lennufirmale. E24le on kinnitatud, et kõnekused lähevad raskelt, samas otsesõnu pole Euroopa Komisjon Eesti soove tagasi lükanud ega ka heaks kiitnud.

Kuna Euroopa Komisjoni otsus ei pruugi tulla märtsis, siis on vaja leida uusi lahendusi, kuidas ellu viia Estonian Airi saneerimine. Viimase põhikomponent on firma kiire kokku tõmbamine, kus laiaulatuslik laienemine on unustatud ja keskendutakse umbes kümnele sihtkohale, mis Eesti ühendamiseks muu maailmaga kõige tähtsamad.

Nii esitleb valitsus Estonian Airi Euroopa Komisjonile kui väikest lennufirmat, mille tegevus kuidagi ei saa solkida vaba konkurentsi suures lennundusäris. Pigem on tegu firmaga, mis tagab Euroopa nurgataguses asuvale väikeriigile hädavajalikud lennuühendused muu maailmaga.

Riikliku laenugarantii kasuks räägib ka see, et Euroopa Komisjonile on vaja näidata, et lennufirma on võimeline turult kapitali kaasama. Swedbanki juht Priit Perens ütles eelmisel nädalal Kuku raadio saates «Postimehe tund», et pank annab lennufirmale laenu siis, kui see suudab näidata rahavoogu laenu tagasi maksmiseks. Kuigi see jutt ei käinud kindlast laenulubadusest, siis on selge, et pangad on ilmselgelt valmis laenu andma, kui on kindlus, et laenu ei tule korstnasse kirjutada. Lõppude lõpuks on ju hädasti vaja Tallinnas Stockholmi või Kopenhaagenisse lennata, sest siinsete suurte pankade peakorterid asuvad Taanis, Rootsis ja Soomes.

Et veenda Euroopa Komisjoni Estonian Airi elujõus, on üheks variandiks ka investori leidmine firmale. Hingevaakuva ettevõtte puhul on see keeruline, samas leiduks Eestis kapitali, kui selle omanikud oleksid valmis riskima. Ei maksa unustada, et mõned aastad tagasi oli Tallinki omanikud juba peaaegu valmis ostma Estonian Airi, et see ühendada oma reisiäri kontserni.

Euroopa Komisjon peab Eesti valitsuse palvele anda Estonian Airile hädaabi laenu vastuse andma vabariigi aastapäevaks. Milline see vastus tuleb, pole teada. Kui vastus on äraütlev, pole välistatud, et valitsus annab Euroopa Komisjoni kohtusse. Kuid kohtuskäik ei anna firmale veel käibekapitali, et lennata. Jaanuarikuus tegi ettevõte hea tulemuse, lennukite täituvus oli talve kohta hea ja reisijaid oli rohkem kui aasta tagasi jaanuaris. Nii tulebki valitsusel  uuel nädalal uuesti koguneda, et teha lõplik otsus, kuidas päästa rahvuslik lennufirma.