Mullu ilmus mõnesse Moskva piirkonda uus parkimisskeem. Tahvlitelt võis lugeda, et siitsamast automaadist saab pileti soetada või saata auto numbrimärk SMSiga telefoninumbrile 7757.
Küpros – Venemaa kaheksas föderaalringkond
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moskva blogija Jevgeni Schultz uuris asja. Nagu selgus, on telefoninumbri 7757 ostnud vaid kuus kuud tagasi loodud ettevõte. Ettevõtte on aga loonud kaks Küprosel registreeritud firmat, mille omanike kohta selgus puudub.
Üks nimedest registreerimisdokumentidel oli täht-tähelt seesama, mida kannab ka kõrge ametnik Moskva transpordiosakonnas, kes vastutab parkimisprogrammi eest.
«Loomulikult võib see olla lihtsalt üks haruldane kokkusattumus,» ütles Schulz tugeva sarkasmi maiguga hääles.
Linnavõimud on skeemi õigustanud ja kaitsnud, kinnitades et «iga kopikas» kasumist läheb linnaeelarvesse. Kuid ajakirjanikud, kes raha liikumist tuvastada on üritanud, ei jõua eriti kaugele. «Mil iganes Küpros asjasse on kaasatud – see on tupik,» ütles Schultz.
Episood rõhutab unikaalset, üldlevinud ja kahtlast rolli, mida Küpros Vene majanduses etendab.
Juunis sai Küprosest esimene euroala maa, mis rahvusvahelist abipaketti palus, peamiselt pankade pärast. Möödunud on seitse kuud, saar ootab ikka alles oma raha. EL kardab, et Küpros on räpase Vene raha paradiis. Eriti kardab seda Saksamaa – ja neid on vaja veenda vastupidises, et asi abimakseteni võiks minna.
Vene hoiuste suuruse suhtes Küprose pankades on erinevaid arvamusi – pakutakse summasid alates 8 kuni 35 miljardi euroni. Viimast summat mainis Saksa lehe Der Spiegeli hiljutine uuring.
2011. aastal oli Küpros välismaale saadetud Vene raha sihtjaam nr 1, ühtlasi oli Küpros juhtiv välisinvestor Venemaale summaga üle 13 miljardi dollari (Vene keskpanga andmetel).
«Küpros on nagu Vene Föderatsiooni kaheksas ringkond. Umbes nagu Kaliningrad,» ütles Moskva investeerimisfirma Dashevsky & Partnersi asutaja Steven Dashevsky.
Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi, kes sai tuntuks korruptsiooni-uuringutega suurtes Vene riigifirmades, on sama meelt. «Kui Küpros peaks iial otsustama oma pangad riigistada, siis kuuluks neile kogu Vene Föderatsioon,» naljatas ta.
Enamik Küprosest läbikäivast rahast ei ole must. Vene raamatupidamisfirmad ja advokaadibürood soovitavad Küprost kui seaduslikku maksuparadiisi, lähtuvalt sealsest ühtlaselt 10-protsendilisest maksumäärast. Ning Küprose õigussüsteem, mis põhineb Briti seadustel, on Vene firmadele mõneti atraktiivsem kui kohalik alternatiiv.
Mitmed juhtumid on aga tekitanud kahtlusi, millist raha Venemaalt Küprosele tuuakse. Ja kui efektiivselt jõustatakse rahapesu-vastaseid reegleid.
Üks Küprose analüütik, kes palus võimalust jääda anonüümseks, ütles, et kuigi pärast ELi astumist on suurem rahapesu lõpetatud, on tulemused kaugel täiuslikkusest. «Ma valetaksin, kui ütleksin, et Küpros järgib kõiges 100 protsenti seadusi. Pikk tee on siin käia.»
Kõige avalikum Küprosega seotud rahapesujuhtum puudutab Moskva advokaati Sergei Magnitskit, kes süüdistas Vene riigiametnikke 230 miljoni dollarilises maksupettuses. Magnitski pandi vangi, kus ta 2009. aastal suri.
Vastavalt Magnitski tööandja Hermitage Capitali üksikasjalikele süüdistustele läks hinnanguliselt 30 miljonit dollarit ebaseaduslikku raha välismaale Küprose pankade kaudu. Asja uurib Küprose peaprokurör.
On ka teisi vähemtuntud juhtumeid, mis puudutavad selliseid asutusi nagu näiteks Vene suurpank VTB.
Kohalikud analüütikud leiavad valdavalt, et Küpros on Venemaaga võrreldes suhteliselt puhas poiss. «Valdav osa rahapesust, mis Küprosel aset leiab, on mõeldud Vene, mitte Küprose maksude vältimiseks. Selle pärast peaks muretsema üksnes Venemaa, mitte Küpros,» ütles Ross Olovanov, sõltumatu konsultatsioonifirma ProBusCon’i konsultant Küprosel.
Vahetevahel valmistavad Küprose-suhted Vene võimudele peavalu. Mullu müüs Vene valitsus Vanino sadama (üks suurimaid Vaikse ookeani ääres) aktsiate kontrollpaki suurele Vene terasetootjale Mechelile. Paar nädalat hiljem teatas Mechel, et on müünud kogu osaluse, miinus 1,5 protsenti, kolmele Küprose firmale, mille omanikud on teadmata. Üks neist registreeriti aastal 2012, teine aastal 2011, kolmas aga puudub Küprose äriregistrist.
Vene president Vladimir Putin on kurtnud, et maksuparadiiside kasutamise komme röövib Venemaalt nii maksutulud kui kapitali. Vene majandus tuleb offshore’ist «tagasi kodumaa pinnale tuua», nõudis Putin mullu peetud kõnes. 2012. aastal lahkus Venemaalt kokku 56 miljardit dollarit.
Siiski näib, et Küprost presidendi juhised ei puudutanud. Jaanuaris teatas Küprose rahandusministeerium, et Venemaa on kustutanud saare selliste riikide «mustast nimekirjast», kuhu pole soovitav investeerida.
Tegelikult eemaldas Kreml Küprose mullu tasahilju täielikult oma offshore-piirkondade nimistust, mis viitab sellele, et Putini ristikäik säästab seda saart.
Copyright The Financial Times Limited 2013