Swedbanki analüütik: elektri kallinemise mõju hindadele hakkab selguma lähikuudel
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
7. veebruar 2013, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrihinna mõju jaanuari tarbijahindadele oli veidi alla ühe protsendi, selle edasine mõju toodete ja teenuste hindadele hakkab selguma lähikuude jooksul, tõdes Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.
«Mõju avaldub peamiselt väiketootjate ja nende poolt pakutavate teenuste kaudu,» tõdes Mertsina.
Suuremad ettevõtted ostavad elektrienergiat vabaturult juba 2010. aastast.
Statistikaameti andmetel kallinesid toodete ja teenuste hinnad jaanuaris detsembriga võrreldes 0,7 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 3,4 protsenti. Oodatult enim panustas Mertsina sõnul kasvu elektrihinna kallinemine. Nii aktsiisitõusust kui ka soodusmüükide lõppemisest tingituna toetas kasvu ka alkohoolsete jookide ja tubaka kõrgemad hinnad. Samas kompenseeris osaliselt tarbijahinna kasvu tasuta linnatranspordi sisseseadmine Tallinnas ning ulatuslikud aastaalguse soodusmüügid riietele ja jalatsitele, märkis ta.
Toiduainete ja mootorikütuse hinnakasv kiirenes kuises võrdluses vastavalt 0,8 protsendi ja 0,6 protsendini. Toiduainete maailmaturuhinnad on Mertsina sõnutsi alates möödunud aasta sügisest suurema põllumajandustoodangu tõttu alanenud. «Samas on oodata põllumajandussaaduste nõudluse kasvu, mis survestab toiduainete hindasid kasvusuunas. Samuti on raskete loodustingimuste mõju põllumajandustoodangule viimasel ajal kasvanud, mis muudab hinnad volatiilsemaks,» lausus Mertsina. Vaatamata nafta maailmaturu suhteliselt nõrgale nõudlusele võrreldes tootmisega, on nii toornafta kui kohalikud kütusehinnad viimastel nädalatel Mertsina sõnul mõnevõrra tõusnud ja majandusaktiivsuse kosudes võib oodata kütusehindade kasvu jätkumist.
Tarbijahindade muutus sõltub Mertsina sõnul oluliselt majandusaktiivsusest nii globaalses plaanis, eurotsoonis ning sealt edasi ka Eestis. «Hinnakasvu olulist kiirenemist lähikuudeks ette näha ei ole,» lausus ta.
Mertsina märkis, et alates möödunud aasta kevadest on aasta võrdluses administratiivselt reguleeritud hindade kasv aeglustunud. Seevastu mittereguleeritavate hindade kasv on kiirenenud. Kuna alates jaanuarist on elektri hind (elekter moodustab THI-st 3,9 protsenti) valdavalt turul vabalt kujunev ning on arvestatud mittereguleeritavate hindade hulka, on selle kategooria hindade kasvu kiirenemine veelgi märgatavam, lausus ta.