Mida teha, kui elektriarvet ei tule?

Moonika Kukke Foto: SCANPIX

Energiaõiguse advokaat Moonika Kukke jagab soovitusi, kuidas maksta arveid avatud elektriturul.

Kui arvet ei tule, kuhu siis pöörduda?

Kui elektriarvet ei tule, siis tuleb pöörduda selle müüja poole, kellega tarbija lepingu sõlmis. Kui tarbija aga lepingut ei sõlminud, siis tuleb tarbijal pöörduda võrguettevõtja või tema nimetatud müüja poole. Kui tarbija ei tea, kellega ta elektrilepingu sõlmis (praktikas on juba tarbijad küsinud, et kui ta sõlmis eelmise aasta lõpus mitu elektrilepingut mitme müüjaga, siis milline neist kehtiv on), tasub külastada taas andmeladu, kus tarbija näeb oma avatud tarnija nime. Kui avatud tarnija nime andmelaos ei ole, siis tõenäoliselt on tarbija jäänud üldteenusele. Need tarbijad aga, kelle võrguettevõtja ei ole jõudnud veel andmelaoga liituda, on seni oma võrguettevõtjalt elektri ostjad, kuni võrguettevõtja jõuab vajalikud toimingud ära teha.

Osa müüjaid leppis tarbijaga kokku lepingu sõlmimisel ka arve saatmise viisis (paberarve, elektrooniline arve), mistõttu võib arve saamise viis olla tarbijatel erinev. Paberarvete eest soovisid mõned müüjad ka lisatasu.

Müüjate kontaktandmed saab nii müüjate veebilehelt, www.avatud2013.ee veebilehelt kui ka riigi avatud elektrituru infotelefonilt.

Mida teha siis, kui lepingu andmed on vigased või energiafirma arve vale?

Esimene soovitus on võtta müüjaga ühendust ja püüda erimeelsused lahendada. Kui see vilja ei kanna, siis lahendavad tarbijate kaebusi oma pädevuste piires kohtuväliselt tarbijakaitseamet ja konkurentsiamet.

Kellele peaks inimene elektriarvesti näidu teatama?

Näit tuleb teatada võrguettevõtjale, kellel on omakorda kohustus edastada mõõteandmed kesksesse Eleringi andmelattu, kust müüjad need arvelduseks kätte saavad ja ka tarbijad saavad andmelaos vaadata oma tarbimisandmeid. Võrguettevõtja võib olla volitanud ka mõne muu isiku näitu saama, nt Elektrilevi ütleb oma veebilehel, et temale saab näite edastada jätkuvalt ka Eesti Energia klienditeeninduskanalites. Mõõteandmete kogumine ja töötlemine on üks võrguteenus, mida võrguettevõtja tarbijatele osutab. Võrguettevõtja võib kasutada näitude kogumiseks kolmandate isikute abi, kuid sellisel juhul peab tarbijaid olema sellest teavitatud. Näitude esitamise kord, tähtajad ja sagedus ongi kokku lepitud võrgulepingus ja selle tüüptingimustes.

Eelmise kuu mõõteandmed peavad olema andmelaos mittekaugloetavate arvestite puhul järgmise kuu 9. kuupäevaks (jaanuari andmed veebruari 9. kuupäevaks). Kaugloetavate arvestite mõõteandmed edastatakse järjepidevalt andmelattu (järgmisel tööpäeval) ja lõplik korrigeerimine toimub iga kuu 5. kuupäeval.

Mida teha, et saada võrgutasu ja energia eest ühine arve?

Elektrituruseadus ütleb, et kui müüja korraldab kokkuleppel võrguettevõtjaga ka võrguteenuste eest arveldamist, siis võib ta esitada kaks arvet või ühe arve nii elektri kui võrguteenuste kohta. Viimasel juhul peavad arvel olema võrgutasud eristatud. Seega ühe arve saamise eelduseks on eelkõige võrguettevõtja ja müüja kokkulepe ühiseks arvelduseks. Mitmed elektrimüüjad on ise ka võrguettevõtjad ja kui tarbija ostab nii võrguteenuseid kui ka elektrit ühelt ja samalt isikult, siis saabki ta ühe arve. Eesti Energial on samuti õigus esitada Elektrilevi klientidele üks arve nii elektri kui võrguteenuste eest.

Arvestades seda, et võrguettevõtjatel lasub elektrimüüjate võrdse kohtlemise kohustus, peaks juhul, kui võrguettevõtja pakub ühele müüjale ühise arvelduse võimalust, olema samasugune õigus ka kõigil teistel müüjatel, kes selleks soovi avaldavad. Praktikas tõstatab see res küsimusi, mis nõuavad võrguettevõtja ja müüja vahel kokkuleppimist, nt kes kannab võlariski, kas ühine arveldus on tasuline teenus, kas infotehnoloogilised lahendused on paigas jne. Siiski soovitatakse ka Euroopa vastavates heades tavades võrguettevõtjatel ja müüjatel omavahelised lepingud kujundada viisil, mis teevad tarbija jaoks elu mugavamaks.

Kui tarbija esitaks elektrimüüjale soovi saada üks arve nii elektri kui võrguteenuste eest, kuid võrguettevõtja ega müüja pole sellises tegevuses veel kokku leppinud, saaks tarbija leppida võrguettevõtjaga kokku, et võrguarved saadetakse müüjale, kes teeb kahest arvest seejärel ühe arve. Selline lahendus on kohmakas ja aeganõudev ning tarbija võtab endale riski selle eest, et müüja kannaks võrgutasud võrguettevõtjale tähtaegselt edasi. Kui tarbija aga näiteks maksab arve ainult osaliselt, tekib kohe küsimus, kas raha saab võrguettevõtja või müüja.

Siinkohal tasub elektrimüüjatele soovida järjekindlust jõuda kõigi võrguettevõtjatega kokkuleppele ühe arve esitamises. Võrguettevõtjad peaksid aga kohtlema kõiki müüjaid arveldusküsimustes võrdselt ja kui ühel müüjal on õigus esitada üks arve, peaks selline õigus olema tagatud ka teistele müüjatele.

Nendele tarbijatele, kes saavad 2 arvet, meeldetuletuseks: 1) võrguarve komponendid: võrgutasud, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis, käibemaks ja 2) elektriarve komponendid: elektrienergia hind (fikseeritud hind, börsihind, müüja marginaal, kuutasu vmt) ja käibemaks.