Taastuvenergia koda: kokkuleppe rikkumine toob tootjatele 40-43 miljonit eurot kahju
5. veebruar 2013, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taastuvenergia tootjaid koondav Taastuvenergia koda teatas, et 31. jaanuaril Riigikogu majanduskomisjonis taastuvenergia toetuste üle peetud hääletusel otsustasid valitsuserakonnad rikkuda taastuvenergia tootjate ning majandus-ja kommunikatsiooniministri poolt 19. juulil 2012 a. sõlmitud kokkulepet, mistõttu tootjad kannavad riigikogu otsuse tõttu 40-43 miljoni euro suurust majanduslikku kahju.
Riigikogu majanduskomisjon otsustas vähendada toetusi tuuleenergiale 93 EUR/MWh-ni ning taastas 600 GWh toetuse piirangu, mille kaotamises olemasolevatele tootjatele kokku lepiti. Kokkulepet rikuti ka konkurentsiametiga kooskõlastatavate toetusmäärade ja elektrijaamade omatarbe toetamise osas.
Valitsuserakondadesse kuuluvate saadikute otsus on koja hinnangul teravas vastuolus peaministri, keskkonnaministri, riigikogu majanduskomisjoni endise ja praeguse juhi seisukohavõttudega, milles lubati tagasiulatuvatest kärbetest hoiduda. Samuti on otsus selges vastuolus valitsuse koalitsioonileppega, milles lubati olemasolevatele projektidele vähendada toetusi üksnes kokkuleppel tootjatega ning eelisarendada taastuvatel allikatel põhinevat energiatootmist.
Taastuvenergia toetussüsteemi ühepoolne ja tagasiulatuv muutmine on taastuvenergia tootjate arvates lühinägelik ja kulukas samm, mille maksab kinni tarbija. Selle tagajärjel muutub erakapitali kaasamine energeetika kaasajastamisse Eestis küsitavaks, tõusevad intressimäärad ja pidurduvad investeeringud.
«Kohalikul hakkepuidul töötavad Tallinna, Tartu ja Pärnu koostootmisjaamad hoiavad igal aastal soojatarbijatele kokku ligi 20 miljonit eurot. Valitsuserakondade otsus tähendas, et ülejäänud Eesti võib odavamast soojahinnast unistama jäädagi,» tõdes Koja juhataja Rene Tammist.
Riigikogu otsusel on koja hinnangul ka regionaalpoliitiline mõõde, sest selle tulemusena jääb maapiirkondades loomata tuhandeid uusi töökohti nii elektrijaamade ehituses, käitamises, metsanduses ja põllumajanduses.
Vaatamata Eesti Pangaliidu ja mitmete teiste oluliste institutsioonide hoiatustele, saatsid koalitsioonipoliitikud investoritele selge sõnumi, et Eestisse investeerimisel peab arvestama, et Eesti riigi sõna ei maksa.
«Elektrituru seaduse muudatusi menetledes tegi parlament otsused, mis kinnitavad Eestit kuulumist kõige halvemas mõttes tüüpiliste Ida-Euroopa riikide sekka. Seda nii investeerimiskliima stabiilsuse kui ka energiatootmise sisuliste valikute seisukohalt,» lausus Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist.
Taastuvenergia Kotta koondunud energiatootjad on otsustanud oma investeeringuid kaitsta, kaaludes muuhulgas seadusemuudatuste vaidlustamist kohtus.