Tõnis Oja: järelmaksu suurim miinus on kõrge intressimäär

Tõnis Oja. Foto: Liis Treimann

Järelmaks on mitmel juhul möödapääsmatu teenus. Selle suurim miinus on võrdlemisi suur intressimäär.

Järelmaksuga kauba soetamine teeb selle kümnendiku kuni viiendiku võrra kallimaks. Ühest küljest on see palju, aga kui külmiku, teleri, pesumasina või arvuti ostmiseks tuleks korraga välja käia umbes poole või isegi mitme kuu palk, jätab see neil, kes pole ootamatute kulude katteks midagi kõrvale pannud, eelarvesse suure augu.

Soetades sama kauba järelmaksuga, on ühe kuu väljaminek tunduvalt väiksem ning selle mõju pere-eelarvele tagasihoidlik, vastuvõetav.

Siin ongi mõtlemise koht. Mis on mõttekam – kas maksta kauba eest kohe ja vähem või jagada maksed mitme aasta peale, mis aga läheb kallimaks? Paljugi sõltub sellest, kui suured ja stabiilsed on sissetulekud, mille järgi saab arvestada, kui suure kuumakse välja kannatab.

Arvestada tuleb ka praeguse ebakindla olukorraga, mis tähendab, et ehkki täna võib perel olla korralik sissetulek, ei tähenda see seda, et see on kindlasti nii ka mõne aasta pärast.

Järelmaks on tarbimislaenust parem teenus ka sellepärast, et laen on mõeldud kindla kauba soetamiseks. Inimene on oma olemuselt nõrk ning tarbimis-, või veel hullem, kiirlaenu võttes võidakse seda laenu kulutada kes teab millele. Järelmaksu puhul seda võimalust pole.

Ja veel üks aspekt. Meil kiputakse tihti kasutama sõna  «investeering» rahapaigutuste kohta, mis tegelikult pole investeering, vaid kulu. Siiski võib mõningaid järelmaksuga soetatud kaupu nimetada ka investeeringuks.

Kindlasti on investeeringuks töötegemiseks soetatud arvuti või näiteks vahendid, mis aitavad kaasa töövõime säilitamisele.