Kinnisvaraturg rühib visalt ülespoole

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Kindlasti pole paljudele lugejatele võõrad kinnisvarabüroode hirmujutud, et kui te kohe kinnisvara ei osta, jääte odavatest hindadest ja rekordmadalast Euriborist ilma.

Tõepoolest, kui aastal 2008 oli Euribor lühikest aega üle viie protsendi taseme, siis praegu on umbes 0,3 protsenti. Enamiku kinnisvaralaenude intressid on aga Euribori tasemega seotud. Mida madalam see on, seda vähem tuleb maksta. Kui Euribor taas tõusma hakkab, muutub laenuraha kallimaks ja ka kinnisvara seetõttu vähem kättesaadavaks.

Tegelikult olukord siiski nii hull – vähemalt pankade hinnangul – ei ole ja kinnisvaraturul võib heal juhul oodata vaid mõneprotsendilist hinnatõusu. Samuti peaks Euribor jääma vähemalt paariks aastaks praegusega võrreldavale tasemele.

«Eeldades, et majandusprognoosid peavad 2013. aastal üldjoontes paika, on kinnisvarasektoris oodata stabiilset aastat,» ütles Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk.

«Nii tehingute maht kui ka ruutmeetri hinnad peaksid püsima sarnasel tasemel 2012. aastaga,» märkis ta. «Pluss-miinus viis protsenti oleks mõlema näitaja puhul igati ootuspärane tulemus.»

Swedbanki turuosa on eraisikute eluasemelaenude turul suurim.

Ober-Haus Kinnisvara analüütiku Rain Räti sõnul võib veidi suurem olla hinnatõus uute korterite puhul ja seda kuni 10–15 protsenti. «Kuigi laenuintressid on soodsad, ei ole kindel, et ostjad hinnatõusuga kaasa lähevad,» nentis ta siiski.

Samas on inimesed tõepoolest julgemaks muutunud ja kinnisvaratehinguid tehakse varasemast rohkem. SEB andis panga eraisikute suuna arendusjuhi Triin Messimase sõnul mullu 2011. aastaga võrreldes mahult ligi 40 protsenti rohkem eluasemelaene. Ka 2013. aasta algus on olnud märgatavalt aktiivsem kui jaanuar aasta tagasi.

Ka Swedbank on optimistlik. «2013. aastal ootame laenude võtmisel mõõduka kasvu jätkumist, portfelli vähenemine pöördub samuti kasvuks,» tõdes Tukk.

Küll on aga muutunud inimeste profiil, kes laenu võtavad. Näiteks on noored muutunud majandussurutisega ettevaatlikumaks ega taha end pikaks ajaks pangaga siduda.

«Laenuvõtjat iseloomustab üldjuhul üle 1000-eurone sissetulek ja vanus on buumiajast liikunud kõrgemale,» ütles Tukk. «Kuni 25-aastaste noorte osakaal laenuvõtjatest on tunduvalt vähenenud.»

Noorte laenuvõimet vähendab ka suur tööpuudus alla 24-aastaste seas.

Teisalt peab märkima, et mullu tehti paljud kinnisvaratehingud üldse panga abita, oma säästudest ja Tuki sõnul võib see trend tänavu süveneda.

Samal ajal areneb aga jõudsalt üüriturg, kuigi nagu pangad tunnistavad, ei ohusta see veel laenuvõtmist, sest eestlane tahab ikkagi olla omanik, mitte üürnik.

Räti sõnul on inimesed hakanud järjest rohkem tähelepanu pöörama üürikorteri kõrvalkuludele ja vaatavad seda koos üürihinnaga ning üürilepingu sõlmimisel saab otsustavaks eluaseme kogukulu, üürimakse koos kommunaalkuludega.

«Talvel kasvavad sundkulutused eluasemele järsult, eelkõige kütte ja elektri hind, ning see ei jäta see tõenäoliselt mõju avaldamata enamiku korterite üürihindadele,» ennustas ta.

Rätt lisas, et kuna paljud odavama hinnaklassi korterite üürnikud on hinnatundlikud, siis mingil hetkel võivad sundkulutused eluasemele ületada kriitilisele piiri ja omanikud peavad üürnike hoidmiseks üüri langetama.

«Ent kui majanduskasv jätkub, reaalpalgad tõusevad, siis aasta teisel poolel võib oodata taas mõningast üürihindade tõusu eelkõige väiksematel korteritel,» lisas ta.

Mis puudutab inimeste eelistusi elukoha valikul, siis need on jäänud suuremas osas samaks. «Asukoht, taristu, kvaliteet, energiatõhusus ja hind – need on peamised valikukriteeriumid,» rääkis Tukk. «Keskmisest nõudlikumatele klientidele pole nii palju üüripindu pakkuda, kui soovi oleks.»

Kommentaar

Ruta Arumäe
SEB analüütik

Kinnisvarabuumist rääkida on veel vara. Kraanasid akna taga ei paista ja statistika järgi on eraisikute laenujääk äsja vähenemise lõpetanud ja kinnisvarahinnad venivad nagu tigu, maja seljas, nõlvast üles.

Kinnisvarasektor on surutisest väsinud ja selleks, et tehingute maht taastuda saaks, oleks tõepoolest tarvis, et kinnisvara hind ületaks laenujäägi summa. Praegu on see paraku vaid soovmõtlemine. Tegelik olukord on sellest sama kaugel kui Marss Veenusest või eurotsoon üksmeelest.

Kinnisvara hinnad on tõusnud 2005. aasta novembri tasemele, mil buum alles algas. Suurem osa kinnisvaratehinguid tehti pärast seda ja tunduvalt kõrgemate hindadega. Kui hinnad iga aasta kümme protsenti kasvaksid, siis läheks tipuaegse hinna saavutamiseks veel viis aastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles