Kreeka keskpank: kõige hullem on möödas

Kreeka.

FOTO: SCANPIX

Kreeka keskpanga presidendi Giorgios Provopoulose sõnutsi on Kreeka kriisis kõige hullem möödas. Esmakordselt enam kui kahe aasta jooksul langesid 10-aastaste Kreeka riigivõlakirjade tootlused alla 10 protsendi piiri.

Valdav enamus kreeklasi usub, et euroalast lahkumise teema «ei ole enam päevakorras, seega on usaldus kasvanud», ütles Provopoulos Financial Timesile Londonis, kus käis kohtumas Britannias baseeruvate pankuritega.

Kreeka riigirahandus ja konkurentsivõime on paranenud, inimesed kannavad oma raha tagasi pangaarvetele.

Majanduslikult on Kreekal ees järjekordne brutaalne aasta. Töötusmäär on kerkinud 26 protsendi peale, sisemajanduse kogutoodang langeb eeldatavavasti 4 protsenti või veelgi enam.

Kuid Provopoulos ütles: «Tähtis on see, et kuigi SKT on jätkuvalt languses, paraneb kindlustunne pidevalt.» Isegi kõige pingelisematel hetkedel on pangandussüsteem säilitanud stabiilsuse, ükski hoiustaja ei ole kahju kannatanud. «Kõige hullem on seljataga. Toimunud on pööre.»

Läinud aasta juunikuuks oli Kreeka pankadest välja võetud 87 miljardit eurot. Teise poolaastaga tulid 15 miljardit eurot tagasi – peamiselt kreeklaste «madratsite alt» – ning Provopoulos prognoosib, et ainuüksi sellestsamast allikast «tuleb pangakontodele järgmise pooleteise aastaga tagasi veel 15 miljardit eurot». Ta lisas, et raha on tulnud tagasi ka välismaalt.

Võlakirjade tootlused on lisaks Kreekale järsult langenud ka Hispaanias, Itaalias, Portugalis ja Iirimaal – pärast seda kui Euroopa Keskpank tõotas kõlavalt teha euro päästmiseks kõik mis vajalik.

Investorid on üha enam seda meelt, et Kreeka jääb euroalasse edasi. See on lennutanud Kreeka riigivõlakirjade hindu ülespoole, Ateena eeldatavad 10-aastase tähtajaga laenukulud käisid esmakordselt alates 2010. aasta oktoobrist korraks allpool 10 protsenti.

Positiivses võtmes algas uus aasta ka Ateena börsil, mis sooritas ligi 11-protsendilise ralli. Alates juunikuust on tõusu kogunenud 111 protsenti.

Kuid isegi kui viimase kolme aasta must masendus on järele andmas ning sotsiaalsete rahutuste risk vähenenud, on väljakutseid ridamisi. EL ja IMF nõuavad üha häälekamalt, et riik teeks tõsiselt tegemist maksupettustega, mis jätavad valitsuse hinnanguliselt ilma 30 miljardist eurost aastas.

Ühtlasi oodatakse Ateenalt tunduvalt tempokamaid erastamisi: tänavuseks eesmärgiks on riigile seatud 2,6 miljardit eurot. Kui eesmärk täitmata jääb, tuleb selle kompenseerimiseks koheselt teostada kulukärped. Samal ajal lükkub üha edasi nelja suurima Kreeka panga rekapitaliseerimne (50 miljardi euro ulatuses), mis võib majanduse taastumist veelgi edasi lükata.

Provopoulose sõnutsi on usaldus Kreeka vastu kasvanud paljuski tänu euroala poliitikute integratsiooni-püüdlustele. «Mõned meist tahaksid näha veelgi julgemaid ja kiiremaid samme selles suunas, aga poliitiline protsess võtab aega.»

Copyright The Financial Times Limited 2013

Tagasi üles