Venemaa lajatas Ukrainale 7 miljardi dollarise gaasiarve

Gaasijuhe..

FOTO: ITAR-TASS / Scanpix.

Sisuliselt samal hetkel kui Ukraina astus suure sammu vabanemaks kalli Vene gaasi sõltuvusest, esitas idanaaber neile hiigelarve lepingulise gaasikoguse importimata jätmise eest.

Arve esitati vahetult enne seda, kui Ukraina allkirjastas Royal Dutch Shelliga ajaloolise kildagaasilepingu, mis tõotab tuua riiki üle 10 miljardi dollarilise investeeringu.

Vene nõudmine võib vallandada naabrite vahel juba kolmanda ägeda energiatüli – alates aastast 2006 on Venemaa kahel korral hinnavaidluste tõttu Ukraina gaasikraanid kinni keeranud.

Samal ajal üritavad nii Venemaa kui Euroopa Liit Ukrainat lähedasemasse liitu meelitada.

Arve võib anda hoobi Ukraina niigi haprale eelarvele, kahjustada krediidireitingut ning laenuvõimet rahvusvahelistel turgudel.

Vene gaasimonopol Gazprom väidab, et Ukraina importis mullu vähem gaasi, kui 2009. aastal sõlmitud lepingu «võta või maksa» miinimumklausel tingis.

Üks Ukraina ametnik ütles Financial Timesile, et Gazprom saatis kolmapäeval Ukraina Naftogazile arve summas 7 miljardit dollarit – just siis, kui president Viktor Janukovõtš pakkis kohvrit sõitmaks Davosisse, et neljapäeval Shelliga leping alla kirjutada.

«[President] otsustas siiski Davosisse sõita ja leping allkirjastada... Geopoliitiline lahing on alanud,» ütles ametnik.

Ametniku hinnangul Naftogaz arvet tasuda ei kavatse, vaid annab asja rahvusvahelisse arbitraažikohtusse.

Naftogazi pressiesindaja kinnitas arve laekumist, kuid väljendas veendumust, et firma on «täitnud kõik oma kohustused ja maksnud täielikult ja õigeasegselt 2012. aastal Gazpromilt imporditud gaasi eest».

Ta lisas, et firma teavitas Gazpromi ette, et ei vaja tervet lepingus sisalduvat kogust – mis on lepingu järgi lubatud.

Gazprom keeldus eile (st reedel) kommentaaridest.

Päev varem ehk neljapäeval kinnitas Gazpromi pressiesindaja Financial Timesile, et ettevõte ei kavatse Ukrainale «puudujäägi» eest trahve määrata, kuna «eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad».

Nagu näib, pani ukrainlaste poolt Shellile antud allkiri Gazpromi siiski meelt muutma.

Detsembris loobus Janukovõtš viimasel minutil kohtumisest Vene presidendi Vladimir Putiniga. Arvatakse, et viimane oli lubanud talle odavamat gaasi – tingimusel, et Ukraina ühineb tolliliiduga, kuhu Venemaa on suutnud kaasata Valgevene ja Kasahstani.

Ukraina ametnikud on pannud Shelli-lepingule suured lootused ja unistavad USA-stiilis kildagaasirevolutsioonist ning vabanemisest kuluka Vene gaasi ikkest.

Lisaks Shellile on Ukrainal ootel ka lepingud USA energiahiiglaste Chevroni ja ExxonMobiliga.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Tagasi üles