Koger venitab hüvitise tasumisega

Volta tehase peahoone tagused angaarid on siiani lammutamata, nii avanebki Ott Karma enam kui paari miljoni kroonise korteri akendest ühele poole kaunis vaade kunagisele Kopli kalmistule ja merele, kuid teisel pool mustendavad eterniit ja tõrvapapp.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kui noor pere Tallinna Koplisse Volta maja katusekorrusele korteri ostis, ei osanud nad aimatagi, et selle seinad ja laed värisevad vahetpidamata, nii öösel kui päeval. Ammugi aga mitte seda, et kuigi riigikohus tuntud ehitusfirmalt hüvitise välja mõistis, ei kavatsegi viimane seda tasuda.

Vibratsioon oli nii tugev, et taldrikud köögikapis klirisesid. Müra vähendamiseks topiti näiteks trepi klaaspiirde ning lae ja laelampide vahele paberit.

Pereisa Ott Karma ütles, et kui korterit vaatamas käis, siis väitis müüja, et vibratsioon tuleb ehitustöödest. Ehitusfirma Koger ja Partnerid lõpetas Volta tehasehoone ümberehituse kortereiks keavdel 2008.

Müra ületas norme

Mis oli vibratsiooni põhjuseks, on seni selgusetu. Esialgu kahtlustati Jumboplasti kudumistsehhi, kuid kuna seinad värisesid ka pärast vabriku sulgemist, siis arvas Karma, et viga oli ventilatsioonisüsteemi resonantsis. Korter paikneb läbi maja kahe ülemise korruse, mille firma vanale toekate seintega Volta vabrikule peale ehitas, ilmselt läks uute korruste ehitamisel midagi valesti.

Kohe pärast sissekolimist 2008. aasta kevadel alustas Karma kirjavahetust Koger Kinnisvaraga, kes korteri müüs. Esimene kiri läks teele 20. mail 2008, vastus sellele ja muudele kirjadele saabus alles oktoobris, kus kinnitati probleemi olemasolu ning ühtlasi ka soovi olukorda parandada. Uusi korteriostjaid firma aga probleemist ei teavitanud – kõik vaikiti maha.

2009. aasta algul ehitusfirma toon muutus: refereeriti seadusi ja viidati tõendusmaterjalide puudumisele. Koger Kinnisvara teatas, et ei vastuta naaberkinnistult tuleva müra ja vibratsiooni eest ning  pealegi puuduvad tõendid probleemi olemasolu kohta.

Tõepoolest: Volta peahoone on üks kinnistu ja hoovipoolne madal juurdeehitis tööstusettevõtetega teine kinnistu. Tervisekaitseameti mõõtmine näitas aga norme ületavat müra ja mais 2009 saatsid korteri omanikud Koger Kinnisvarale pretensiooni, nõudes korteri hinna alandamist.

Pere ostis korteri 2,7 miljoni krooniga, vibratsiooni pärast hindas korteri väärtuseks 1,9 miljonit krooni. Kohtusse läksid omanikud aga nõudega 100 000 krooni ehk 6300 eurot.

«Vastaspoolel puudus igasugune tahe kokku leppida,» põhjendas Kruus kohtu poole pöördumist.

Vahemärkusena olgu öeldud, et kui palusin reedel Kogeri ehituskontsernil asja kommenteerida, siis teatati, et ainus ehitusfirma töötaja, kes võiks ja oskaks vastata, on välismaal.

Kohtule teatas Koger Kinnisvara, et korteri hinda ei ole põhjust alandada ning et korteriomanikud peaks kahjunõude esitama müra tekitajale ehk õmblusvabrikule.

«Hageja eesmärk näib olevat saada hüvitist korteri turuhinna üldise languse eest,» teatasid Kogeri advokaadid kohtule.

Karma märkis, et Kogeri ehitusfirma reklaamis hoonet kui endisesse tööstuspiirkonda ehitatavat hoonet. Kohtus teatasid Koger Kinnisvara advokaadid, et noor pere oli ise rumal, kui tööstuspiirkonda korteri ostis, ja reklaambukleti lubadused pole firmale siduvad.

Vibratsioon siiski kadus

Möödus veel kaks aastat ootamist ja kohtuistungeid ning 2011. aasta detsembris leidis Harju maakohus, et probleemi eest vastutab Koger Kinnisvara. Kohus mõistis välja nõutud hüvitise ja kohtukulud.

Kohus leidis, et norme ületav müra on kohtus tõendatud ja see oli nii juba korteri müügi ajal.

Koger ei jätnud jonni ja kaebas asja edasi ringkonnakohtusse, aga kaotas ka seal. Mullu novembris jõudis ka riigikohus otsusele, et hinna alandamine on põhjendatud.

Puänt on aga selles, et kuigi kohus on otsuse langetanud, pole Koger Kinnisvara siiani sentigi tasunud. Kui täpne olla, siis kümme eurot õnnestus kohtutäituril nende arvetelt leida.

«Ehituskontsern Koger ja Partnerid on lihtsalt probleemse tütarfirma, Koger Kinnisvara tühjaks teinud ja asutanud tema kõrvale uue osaühingu – Koger Kodu, mille vahendusel senist tegevust jätkata,» ütles Karma.

Aga mis vibratsioonist sai? See lihtsalt kadus ühel päeval ja praegu on Volta majas hea elada, kui välja jätta teadmine, et Koger Kinnisvara eksitas ostjaid ka jutuga katlamajast. Nimelt lubati, et majas on oma katlamaja. See ei kuulu aga korteriühistule, vaid ehitusfirma partnerile.


Ott Karma kuus nõuannet

Mitu aastat suurfirmaga kohut käinud korteriomaniku soovitused

1. Hoiduge tehingutest, kus ehitusfirma omanik müüb korteri teise juriidilise keha kaudu. Probleemide korral ei vastuta müüja ehitaja praagi eest.

2. Ärge rääkige probleemidest telefonitsi, vaid kirjalikult.

3. Ametkondade uste kulutamisele ei ole mõtet – kõik on targad, aga midagi tarka ette ei võta.

4. Probleemide tekkides ärge minge nõudma tehingu tagasipööramist – võite tekitada endale olukorra, kus vara läheb pankrotipessa, kuid kohustused panga ees jäävad ostja kanda.

5. Väiksema kui 10 000-eurose nõudega ei ole mõtet kohtusse minna, sest kaotajalt saab sisse nõuda vaid kuni poole hagi summast ja kohtukulud söövad võidu ära.

6. Lahingus ei loeta laipu ega kohtuprotsessi ajal raha.

Tagasi üles