Riigiabi – ohtlik tont või «elu võimalus»?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtja jaoks võib riigiabi olla oluline võimalus, kuid selle võimaluse kasutamiseks ja kasu saamiseks tuleb riigiabi olemus ja reeglid endale selgeks teha, sest vastasel juhul võib sellest kujuneda tõeline kannatuste rada, jäi kõlama advokaadibüroo Sorainen reedel riigiabi teemalisel ärihommikul.
Rahvusvaheline tunnustatud riigiabi ekspert Conor Quigley Q.C. Suurbritanniast tõi esile, et riigiabiks ei loeta üksnes otsest rahalist toetust, vaid ka maksusoodustusi, riiklikku laenukäendamist või kaupade ostmist või müümist turuhinnast erineva hinnaga. Seega kõike, millega riik suurendab ettevõtja tulusid või vähendab kulusid.
Eesti kohalikust keskkonnast rääkinud Soraineni advokaat Kaspar Endrikson selgitas, et eelmine aasta oli riigiabi reeglitega seonduvate probleemide «omal nahal»tundmaõppimise aasta ning ka Soraineni konkurentsiõiguse meeskonna 2012. aasta tööst moodustas väga arvestatava osa just riigiabi probleemide lahendamisega seonduv töö. «Kunagi varem pole avalikkuse tähelepanu alla jõudnud nii palju probleeme seoses riigiabi reeglitega. Reeglite mittetäitmine tähendab paljudele ettevõtjatele ka tõsiseid ja reaalseid tagajärgi. Seda sõltumata sellest, et ettevõtja ise võib olla ei olnudki reeglite rikkumise toimepanija,»mainis Endrikson.
Enim tähelepanu on saanud 3 riigiabi kaasust – EASi antavad toetused, taastuvenergia tasud ja Estonian Airi abistamine. EASi toetuste problemaatikast peaks kõik ettevõtjad kaasa võtma olulise õppetunni: projekti töödega ei tohi alustada enne seda, kui on esitatud taotlus abi saamiseks. Kui töid on alustatud enne abitaotluse esitamist, puudub abil eelduslikult ergutav mõju ning riigiabi andmine on keelatud. Osadele ettevõtjatele tähendab see praktikas seda, et saadud toetus tulebki riigile tagasi maksta.
Londoni vandeadvokaatide koja Serle Court kohtuadvokaat ja Oxfordi Ülikooli õppejõud Connor Quigley toonitas, et liikmesriigil on kohustus teavitada Euroopa Komisjoni enne riigiabi andmist.. «Mingil juhul ei tohi toetust välja maksta enne, kui Euroopa Komisjon on selle heaks kiitnud. Kui on kahtlus, et konkurendile on antud ebaseaduslikku riigiabi, on igaühel võimalik esitada komisjonile sellekohane kaebus!»lisas Quigley.
Soraineni advokaat Mari Matjus märkis kokkuvõtlikult, et kui ettevõtja teadvustab, et ta peab toetust küsides arvestama riigiabi reeglitega, on see juba pool võitu. «Teatud olukordades on vajalik üksnes Euroopa Komisjoni teavitamine toetuse määramisest. Kui järgida korrektselt Euroopa Liidu riigiabi reegleid, siis ei pea ettevõtja kartma, et abi võidakse tagasi nõuda. Reeglite rikkumine võib tuua kaasa mitte üksnes kõigi toetussummade, vaid ka nende pealt aja jooksul kogunenud intresside tagasinõudmise!»