Euroopa Komisjoni plaan eeldab Eestilt meeletut elektriautode laadijate hulka
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
26. jaanuar 2013, 08:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni elektriautode laadijate üle-Euroopalises kavas Eestile kehtestatavad eesmärgid on meie jaoks väga raskelt täidetavad ning praegust elektriautode arvu arvestades ka ebamõistlikud, tõdes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni talituse peaspetsialist Kristiina Kitsik.
Euroopa Komisjoni lühimemo kohaselt peaks Eestis 2020 aastaks olema paigaldanud 1000 kiirlaadimispunkti, kuid tegelikult näitab see number vaid avalikke laadijaid. Üksikasjalikumast direktiivi ettepanekust ilmneb, et Eestil oleks kohustus paigaldada aastaks 2020 12 000 nutikate mõõdikutega varustatud laadimispunkti, millest siis 1000 oleks avalikud laadijad.
«12 000 nutikate mõõtjatega laadimispunkti aastaks 2020 on Eesti jaoks selgelt ebamõistlik kogus,» kinnitas Kitsik. Tema hinnang tugineb olemasolevale elektriautode arvule. Kui eestimaalaste huvi elektriautode vastu tulevikus hüppeliselt kasvab, võib olukord muutuda, aga tõenäoliselt jääb see siiski Eesti jaoks liiga suureks numbriks.
Komisjoni nõue tuleneb valemist, mis näeb ühe elektriauto kohta ette kaks laadijat., kuid see ei ole meie ekspertide sõnutsi millegagi põhjendatud. Eesti kiirlaadimisvõrgu eeluuringu tulemusel järeldati, et meie jaoks oleks optimaalseid võrk selline, kus üks laadija teenindab päevas 5-7 või enam elektriautot.
Euroopa Komisjoni ettepanek hõlmab laadimispunktidele kahte tuupi standardeid:
-Aeglase laadimise puhul Type2 (EN62196:2) kuni 22kW, mis peaks olema rakendatud hiljemalt 2015.a. lõpuks
-Kiirlaadimise puhul Type Combo2, mille standard ei ole hetkel kehtestatud, ja peaks olema rakendatud hiljemalt 2017.a. lõpuks.
Neist esimene ehk siis aeglase laadimise standardile vastav laadimismoodus on kasutusel ka Eestis. Eestis kasutatavad kiirlaadijad aga komisjoni plaanitavale standardile ei vasta. Kas Eestis kasutatavaid kiirlaadijaid (CHAdeMO) komisjoni seatud eesmärkide täitmisel arvestada saab, ei ole veel selge. «Kindlasti on Eestil olemas suur võimalus läbirääkimisteks, et need arvesse võetakse,» lausus Kitsik.
Tänaseks paigaldatud kiirlaadijaid direktiiv lammutada ei käsi. «Tänased autoomanikud ei pea muretsema,» lausus ta.