Kallas: pärast pangakriisi lahendamist ma VEB-fondiga ei tegelenud

Siim Kallas.

FOTO: Andres Haabu

Kunagine Eesti Panga president Siim Kallas kirjutab tänase Postimehe arvamusküljel, et pärast 1992.-1993. aasta pangakriisi lahendamist kaotas ta VEB fondi vastu huvi, mistõttu ei tea ta midagi selleteemalisest kirjavahetusest.

«Mulle oli üheselt selgeks saanud, et me midagi Vnešekonompangast kätte ei saa, seetõttu ei tegelenud ega tea ma midagi ka selleteemalisest kirjavahetusest. Mul puudub teave ka hilisema perioodi kohta, et saaksin arvamust avaldada minu Eesti Pangast lahkumise järel teiste isikute poolt allkirjastatud ja Eesti Panga nimel väljastatud dokumentide jm kohta,» kirjutas Kallas.

Ta meenutas, et Vnešekonompank Eesti Panka ega VEB fondi ei tunnustanud. Külmutatud hoiuste küsimust käsitlesid läbirääkimistel Eesti ja Vene valitsusdelegatsioon.

«Järgmine isiklik kokkupuude VEB fondi teemaga leidis aset 1999. aastal, kui minu jutule tuli üks ärimees. Olin siis rahandusminister. Tema ettepanek oli lihtne – mõelge midagi välja, et Eesti Vabariik võtaks Vnešekonompanga kohustused enda kanda ja maksaks VEB sertifikaatide omanikele raha välja (eelarvest järelikult). 50 protsenti ehk poole saagist lubas ta maksta erakonna kassasse,» kirjutab Kallas, öeldes, et just «riskikapitalistid» on need, kes kujundasid arvamuse endast kui õnnetutest kahjukannatajatest ja Eesti riigist kui röövlist.

Kallas peab heaks ideeks, et VEB fondi juhtumit arutada riigikogu erikomisjonis ning kasutada asjatundlike finantsaudiitorite abi. «Siis saavad kõik otseselt või kaudselt selle küsimusega seotud isikud, sh ka mina, ennast alusetute süüdistuste eest kaitsta ja oma vastused anda.»

Kallase arvamusartikkel on muu hulgas vastuseks Toomas Kümmeli algatatatud kirjakampaaniale.

Siim Kallas oli Eesti Panga president 1991–1995, välisminister 1995–1996, rahandusminister 1999–2002 ja peaminister 2002–2003. Alates 2004. aastast on ta Euroopa Komisjoni asepresident. Siim Kallas on Reformierakonna asutaja.

Tagasi üles