Riigikogu VEB fondi komisjoni käed jäävad lühikeseks

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor ütles, et erikomisjon alustab tööd VEB fondi ümber toimunu selgitamiseks nii kiiresti kui võimalik. Foto: Toomas Huik

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor ütles, et saadikurühmad esitavad ühise eelnõu järgmisel nädalal. Ettepaneku moodustada uurimiskomisjon esitasid sotsiaaldemokraadid kaasfraktsioonidele juba üleeile. Seni olid peaministripartei Reformierakonna liikmed suhtunud sellesse mõttesse tõrjuvalt, kuid eile leebusid ootamatult.

Riigikontroll kaalub samuti uut auditit, riigikontroll on seda ka varem teinud, nii nagu ka riigikogu kaalus juba 2004. aastal uurimiskomisjoni moodustamist.

Komisjoni käed lühikesed

Reformierakonna saadikurühm teatas eile hommikul, et toetab uurimiskomisjoni-ideed. Ka teine valitsuspartei Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) avaldas poolehoidu komisjoni loomisele.

Reformierakond saadab komisjoni riigikogu liikme Väino Linde, kelle asendusliikmeks nimetati Kalle Jents. IRL nimetas uurimiskomisjoni Marko Pomerantsi, asendusliikmeks sai Priit Sibul.

Ka Keskerakond on teatanud oma toetusest uurimiskomisjoni moodustamisele. Sotsiaaldemokraadid saadavad uuri­miskomisjoni Andres Anvelti. Nestor märkis, et riigikogu erikomisjonil pole erivolitusi. «Risk jääb, et komisjoni käed jäävad lühikeseks, sest komisjonil pole uurimisorgani jõudu ega volitusi,» lausus ta.

Riigikogu uurimiskomisjoni ainus vahend on autoriteet. Komisjon saab asjaosalistele küsimusi esitada. Edasine sõltub juba sellest, mida on küsitletavatel öelda.

Veelgi olulisem on aga ülesanne, mille riigikogu oma otsusega komisjonile annab. Nestor märkis, et tuleb leida kompromiss, mis rahuldab kõiki erakondi.

«Õhusolevad vastamata küsimused peavad saama vastuse,» rääkis ta. «Komisjon hakkab uurima põhjuseid ja asjaolusid, miks Eesti Pangast anti välja võltsdokument.»

Eesti Panga presidendi kohusetäitja Vahur Kraft allkirjastas 1995. aastal kirja Vnešekonombankile, milles teatas, et Vene firma TSL International nõue pangas on 32,3 miljonit dollarit. Firma tegelik nõue oli null dollarit.

Eelmisel nädalal avalikustas Eesti Pank auditi, millest selgus, et 32,3 miljonit dollarit ei olnud juhuslik summa. Nii suur oli Eesti Panga ja valitsuse ning TSL Internationali omaniku Aleksandr Matti teise firma nõue Vnešekonombankis kokku.

Keskpank teenis vaheltkasu

Eesti Panga audiitorid ei leidnud tõendeid, kuidas ja miks vale summa kirja sai. Küll aga tegid keskpanga audiitorid järelduse, et see ei olnud juhuslik.

TSL Internationalil õnnestus kolme aasta jooksul pärast kirja saatmist Vnešekonombankist ka raha või vastavas väärtuses Vene riigi võlakirju kätte saada. Eesti Pank ja siinsed kommertspankurid abistasid TSLi summa kättesaamisel ka hiljem. Keskpank teenis selle eest väikese ametliku vaheltkasu.

Keskpanga audit mõjus pommina, sest seni olid kõik samasisulised kahtlustused olnud pigem vandenõuteooriaga sarnanev materjal, kus oli küll palju kahtlusi, kuid vähe tõendeid.

Mäletatavasti külmutas Venemaa kahe Eesti panga arved Vnešekonombankis 1992. aastal. Nii keskpank kui ka toonased poliitikud olid aastaid kinnitanud, et see raha jäigi Venemaale. Keskpanga audit näitas, et see nii ei olnud.

Kraft eitas enda seotust kirja võltsimisega. Sama on väitnud ka vahetult enne kirja saatmist keskpanga presidendi toolilt lahkunud Siim Kallas, kellest nüüdseks on saanud Euroopa Komisjoni asepresident.