Kava liberaliseerida ELi suhkruturgu – ühte kõige jõulisemalt doteeritud osa Euroopa põllumajanduspoliitikast – on sattunud suure küsimärgi alla pärast seda, kui europarlament hülgas ettepaneku tühistada tootmiskvoodid aastaks 2015.
ELi suhkruturu vabastamise katse nurjus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle asemel hääletas Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjon eile häältega 32:11 kvootide pikendamise poolt kuni 2020. aastani.
Mõned vaatlejad ennustavad, et kvoodid kestavad veel tükk aega pärast mainitud tähtaega.
Hääletustulemus ärritas sügavalt toidu- ja joogitootjaid, mis näevad kvoodisüsteemis protektsionistlikku igandit, mis on tekitanud tarnenappuse ning kergitanud ELi suhkruhinnad 50 protsenti maailmaturu tasemest kõrgemale.
«See on suur pettumus, kuna süsteem on iganenud, ebaefektiivne ja koormab meie tööstusharu,» ütles Robert Guichard, üks Krafti tegevjuhtidest ning Euroopa suhkrukasutajate esinduskoja CIUSe president, kuhu kuuluvad näiteks Nestlé, Kellogg's ja Coca-Cola.
Süsteemi kritiseerivad karmilt ka Euroopa tärklisetootjad, kellele on seatud isoglükoosi müügi osas suhkruturul 5 protsendi piirang. Kvootide lõppu nõuavad ka roosuhkru rafineerijad nagu näiteks Briti firma Tate & Lyle Sugars.
Kvoodisüsteem pärineb 1960ndatest aastatest, meetme eesmärk oli tagada stabiilsed hinnad Euroopa peedikasvatajatele. Hiljem on kvoot rikastanud suuri Euroopa suhkrufirmasid nagu Saksa Südzuckerit ja Prantsuse Tereos’d.
Tarnenappus on viimastel aastate akuutseks probleemiks kujunenud, mullune kvoot – 13,8 miljonit tonni – jäi jalgu ELi enam kui 16,5 miljoni tonnisele tarbimisele. ELi suhkruhinnad on tõusnud enam kui 700 eurole tonnist, samal ajal kui maailmahinnad on veidi alla 500 euro.
ELi hindu hoiavad ülal ka kõrged tariifid importsuhkrult kõikidest riikidest välja arvatud vaid kõige vaesematest – ajades üles hinna, millega Tate & Lyle Brasiiliast roosuhkrut sisse osta üritab.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) survel kohendas EL 2006. aastal oma suhkrupoliitikat ning liikmesriigid lubasid, et tootmiskvootidele tehakse 2015. aastaks lõpp. Euroopa Komisjon on esitanud ka vastavasisulise avalduse osana ühtse põllumajanduspoliitika üldisest ülevaatamisest.
Põllumajanduskomisjoni hääletuse valguses pole see aga tõenäoline. Tänu Lissaboni leppele on europarlament – omal ajal üsna kõrvalise tähtsusega institutsioon Brüsselis – omandanud volitused põllumajanduspoliitikat korraldada. Kvootide pikendamise poolt olevat ka ELi suurimad liikmesriigid Saksamaa ja Prantsusmaa.
«Me ei usu, et parlament oleks meie suhtes õiglane või edendaks ausat konkurentsi Euroopa suhkruturul,» ütles Tate & Lyle’i asepresident Gerald Mason.
Guichardi sõnutsi on kvootide – ja kõrgete tariifide – pikendamine eriti valulik väikeste ja keskmise suurusega toidufirmade jaoks, mis on raskustes tarnete kindlustamisega. Küll aga tagataks suurte suhkrufirmade kasumite stabiilsus.
«Milleks neid kaitsta on vaja?» ei mõista Guichard.
Copyright The Financial Times Limited 2013