Looduskaitsemaade ostu reeglid muutuvad
24. jaanuar 2013, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse eestvõttel muudab riik taas looduskaitsemaade ostu korda.
Looduskaitsepiirangutega maad saab praegu kasutada hüvitisena maaoksjoneil. Ka selle tahab lõpetada valitsuse eelnõu, mis läbis eile riigikogus esimese lugemise, kuigi sotsid soovisid selle maha hääletada.
«Muudatuse eesmärk on, et riigi maatehingud oleksid selgemad, praegune kord tekitab pigem segadust ning kahtlusi maaomanike võrdse kohtlemise tagamisel. Edaspidi ostab riik oluliste looduskaitseliste piirangutega kinnistuid vaid ostu-müügitehingute kaudu ja raha eest,» selgitas Pentus-Rosimannus.
Tallinna ringkonnakohtus käib praegu maadevahetuse süüasja arutamine, kus süüpingis endise keskkonnaministri Villu Reiljani kõrval ka maa-ameti endine juht Kalev Kangur. Aastaid tohtis looduskaitseliste piirangutega maatüki omanik selle riigiga piiranguteta maatüki vastu vahetada.
Kui kapo Kanguril väidetavate ebaseaduslike vahetuste tõttu käed raudu lõi, muutis riik kiiresti vahetuskorda. Vahetada enam ei saanud, küll aga sai kasutada maad raha asemel riigi maaoksjoneil.
Kotkapesa või muu harulduse elupaigana väärtust rahasse hinnata on peaaegu võimatu. Sellest ka kahtlused, et kuigi riik maid enam ei vaheta, on ometi loodud veel üks hämar skeem, milles teatud maaomanikud saavad eeliseid. Eile riigikokku jõudnud seadusemuudatus peaks spekulatsioonid lõpetama.
Seda kinnitas eile riigikogu ees ka Pentus-Rosimannus, rääkides, et tasaarveldust kasutavad reeglina juriidilised isikud kasu saamiseks. Füüsilistest isikutest maaomanikud teevad seda haruharva.
Eelnõu jagab maaomanikud kaheks. Eelisolukorras on need, kes omandasid riigile müüdava kinnistu pärast 1. aprilli 2007. Enne seda tähtaega ostetud kinnistu omanikud liiguvad praegu järjekorra lõppu. Hinnanguliselt tuleb neil oodata veel kümme aastat, enne kui ostujärjekord nendeni jõuab.
«Enne 1. aprilli 2007 looduskaitselise piiranguga kinnisasja omandanud isikul ei saanud omandamisel tekkida õigustatud ootust ja ei saanud tekkida ka absoluutset kindlust, et riik selle kinnisasja temalt üldse omandab, sest kuni 1. augustini 2008 ei olnud riigil kohustust omandada looduskaitsepiirangutega kinnisasi,» rääkis Pentus-Rosimannus eile riigikogus.
Eelnõu järgi saavad eelisjärjekorda maaomanikud, kelle maale pandi kaitsepiirangud pärast maatüki omandamist. Ettevõtjad on looduskaitseliste piirangutega maatükke aga enamasti ostnud juba koos piirangutega. Looduskaitsemaa müügiks on esitatud 365 avaldust.