Karjäärinõustaja: kõrgharidus pole veel võti helge elu juurde

Tallinna teeninduskooli noored kokad.

FOTO: Stanislav Moshkov

«Noored ei vaeva eriti oma pead sellega, kas õpitava haridusega on edaspidises elus ka võimalik tööd leida ja ära elada,» ütles Pärnumaa karjäärikeskuse karjäärinõustaja Kätlin Muru. «Tõsi on see, et ega noored eriti ei tea, mis ametimehi majandus vajab ja millised trendid tööjõuturul valitsevad.»

Muru sõnul gümnaasiumites üldjuhul noortele ei räägita sellest, millised on tööjõuturu suundumused ning milliseid ameteid tasuks tulevikku silmas pidades õppida. «Koolides õpetajad rõhutavad ikka seda, et just nende õpetatav aine on see kõige olulisem, kuid üldist pilti ei anta,» ütles Muru. Ta rääkis, et näeb oma töös väga palju noori inimesi, kellel on puudu teadmistest, mida kuskil õppida saab ja mida hiljem õpituga peale hakata. «Mõni küsib ka otse, et mida õppida selleks, et miljonäriks saada,» sõnas ta. «Eks ma siis ütlen, et tuleb õppida seda, mida sa väga tahad, teha kõvasti tööd ja pingutada ning siis võib juhtuda, et läheb hästi.»

Kui veel mõni aasta tagasi kohtas Muru karjäärinõustajana palju suhtumist, et kõrgkool on võti helge ja muretu elu juurde ning et kutsekooli tuleb iga hinna eest vältida, siis see suhtumine on kadumas. «Eks arusaamad muutuvad läbi isikliku kogemuse – kui ikka ema või isa on kõrgharidusega töötu ning võib-olla läinud kutsekooli õppima uut ametit, siis nii muutuvad ka noorte arusaamad elust,» rääkis Muru. «Ka suhtumine «esimese töökoha kuupalk olgu minimaalselt 1000 eurot kuus» on kadumas ja just sel põhjusel, et masu ühes palgakärpimistega on puudutanud pea kõiki inimesi.»

Muru sõnul aitaks noorte maailmapilti tööelu suhtes avardada, kui koolid võtaksid õppekavasse valikainena ka karjääriõpetuse. Mõnedes koolides saavadki õpilased tema sõnul sellist ainet õppida, kuid paraku on kooliprogrammis raske leida aega veel ühe täiendava aine õpetamiseks.

Tagasi üles