«Riigi omakasupüüdlik huvi peaks olema meelitada siia võimalikult palju inimesi, kes on tublid ja töökad,» ütles Nortali (endine Webmedia) juht Priit Alamäe. «Pole vahet, kas need inimesed on heliloojad, ärimehed, spetsialistid või kunstnikud, milline on nende rahvus või nahavärv.»
Alamäe sõnul muutuks sellega kõigi Eesti elanike keskmine elujärg paremaks ja riigi poolt pakutav sotsiaalsfääri ja infrastruktuuri baasteenus inimese kohta odavamaks. «Kahe miljoni inimese maksudest on meie riiki parem üleval pidada ja ehitada kui ühe miljoni maksudest.,» ütles Alamäe. «Riiki peab kaitsma, riigis peab olema võimalik mööda maanteid ühest linnast teise sõita, eakatele tuleb pensionit maksta, õpetajad ja arstid peavad palka saama. See raha tuleb suures osas neist maksudest, mida meie riigis töötavad inimesed maksavad. Meie rahvastik vananeb ja sotsiaalkulud kasvavad kiiremini kui meie maksubaas.»
Heade inimeste pärast konkureerime me kõigi teiste maailma riikidega, ütles Alamäe. «Arvestades seda, et kliima on meil keskmisest oluliselt kehvem, peame me muudes asjades seega paremad olema. Atraktiivne keskkond koosneb paljudest väikestest detailidest - hariduse kättesaadavus, elamislubade taotlemise kergus, maksusüsteemi atraktiivsus, lasteaiakohtade olemasolu, tervishoiu kvaliteet, targa tööjõu olemasolu, vähene korruptsioon, avatud mõtlemisega ettevõtjad jne. Kui me tahame, et me oleks riigina atraktiivne sihtkoht maailma talentidele, siis peame me kogu süsteemi arendama, siin ei ole ühtegi hõbekuuli.»
Alamäe rääkis, et Nortalisse on tulnud inimesi mujalt Eestisse tööle, kuid need on olnud väga selged erandjuhud. «See on nii meie kui ka inimese jaoks praegusel hetkel keerukas ja kallis protsess ning reeglina see mäng ei vääri küünlaid,» rääkis Alamäe. «Ühegi ettevõtte eesmärk ei ole Eestisse võõrtööjõu toomine, sest see on igal juhul keerukam, kui oma turult sama tubli inimese leidmine. Kaugelt hakatakse otsima alles siis, kui lähedalt ei leia. Haritud ja edasipüüdlikke inimesi pole ühes riigis kunagi liiga palju. Kui näiteks kõrgharidusega inimene tahab koos oma perega Eestisse kolida ja tal on siin töökoht olemas või ta tahab siin äri alustada, siis me peaksime tänulikud olema ja sellisele inimesele kõik teed lahti tegema. Olgem ausad, Eestisse ei koli inimesed sellepärast, et siinset sotsiaalsüsteemi koormata - kui kellelgi on just selline eesmärk, siis ta kolib meist 80 kilomeetrit põhja poole või 300 kilomeetrit lääne poole.»