Teenusmajanduse koja uue juhi sõnul peaks Eesti riik olema huvitatud kõikidest inimestest, kes siia tulla tahaksid, kuid paraku on riigi suhtumine täpselt vastupidine.
Yrjö Ojasaar: Eesti paraku tõrjub välismaa talente
21. jaanuar 2013, 08:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismaa talentidele pole Eestil Yrjo Ojasaare sõnul pakkuda eriti midagi peale kõrgete sotsiaalmaksude ja ahistavate seaduste.
Ojasaare sõnul teeb Eesti majandus praegu läbi tõsist murrangut ja sellepärast ongi kujunenud olukord, kus töötuid on palju, kuid ettevõtjad kurdavad, et tööle pole võtta kedagi. See olukord aga ei lähe lihtsalt ise üle, kui ette ei võeta radikaalseid muudatusi.
Te kolisite ise viis aastat tagasi USAst Eestisse elama. Kas Eesti ootab teietaolisi inimesi?
Presidenti huvitab kindlasti talentide siia toomine. Aga üldise suhtumise osas tundub mulle, et inimestel on igasuguseid hirme. Kohati on isegi rassismi. Ja kahjuks on ka aspekte, mis jätavad Eestist mulje, et inimesed ei ole siia teretulnud. Näiteks ei ole siia tööle tulijal lubatud tuua kaasa oma peret. Ei saa ju öelda USA teadlasele, et sa võid tulla meile tööle, aga kuna sa oled kolmandatest riikidest, siis pead oma naise ja kuuekuuse lapse maha jätma. Ja et me ei saa sulle ka nii palju palka maksta, sest meil on üks maailma kõige kõrgemaid sotsiaalmakse. Me peaks endalt küsima, kui teretulnud need inimesed meile ikkagi on.
Või näiteks, kui me koolitame Eestis välja India keemiku, ta saab siin oma magistrikraadi, siis oleks ju tore, et ta saaks siin tööd teha. Miks tema usk, välimus või päritolu on põhjus, et me saadame selle kõrgelt koolitatud inimese Eestist minema? Et vabandust, oled liiga india, liiga pruun, me ei saa sind kasutada targa tööjõuna.
On väga raske olla n-ö tark riik, kui sa ei saa aru, et maailmas on igasugust värvi inimesi ja kui sa tahad müüa, siis pead nende kultuurist aru saama. Oluline on see, mis on inimeste peas, mitte see, mis värvi ta on või kust ta pärineb.
Eesti sooviks vabaneda oma allhankija staatusest ja olla pigem suurt lisaväärtust loov teadmistepõhine majandus. Kui oluline on teenusmajandus juba praegu?
See on valdkond, kus iga euro toob rohkem tagasi kui kuskil mujal valdkonnas.
Paraku aga olen üpris kõrgel tasemel inimestelt kuulnud suhtumist, et mis teenusmajandus – see on ju juuksurid ja poe kassapidajad. Hästi levinud on ka suhtumine, et «te olete need õhumüüjad». Ei saada aru, et teenuste müük on tõsine asi, vaid pigem on arvamus, et tõsine äri on ikkagi betoonist ja maa küljes kinni ning seda finantseeritakse kinnisvaratagatistega.
Tuleb välja, et meie koja liikmed ja teenusmajandus on see haru, kust tuleb 50 protsenti kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. See on suur arv, arvestades, et enamik selle valdkonna ettevõtteid on väikesed ja sel alal ei tööta palju inimesi. Just praegu teeb meie ühiskond läbi väga tõsist murrangut, kus teenusmajandus muutub üha olulisemaks ja tekivad aina uued majandusvaldkonnad.
Kes on Yrjö Ojasaar?
• Õigushariduse omandas Ojasaar USAs, kus lõpetas cum laude Virginia ülikooli ning sai doktorikraadi Minnesota ülikoolist. Töötanud advokaadina nii USAs kui ka Euroopas. Nõustanud Ameerika Ühendriikides Fortune 500 ettevõtteid tootevastutuse, äriõiguse ja ettevõtte rahanduse küsimustes.
• Euroopas on Ojasaar töötanud mitme esmase avaliku pakkumisega (IPO) OMX ja Londoni AIM turgudel, samuti edukalt juhtinud mitmeid ühinemis- ja ülevõtmistehinguid.
• Eestisse kolis Ojasaar 2008. aastal. Praegu on ta tehnoloogiaettevõtteid nõustava ja ingelinvestoreid koondava ettevõtte Solon Partners juhtivpartner.