Aumärk etem kui kõrge palk?

Ka ärimaailmas kehtib Napoleoni lause "Sõdur võitleb väikese värvilise ribakese eest kaua ja kõvasti.". Pildil Põhja-Korea sõdurid.

FOTO: SCANPIX

Mis oleks kohane aseaine palgatõusule? Milano Bocconi ülikooli professori Linus Simingi sõnutsi peab tänase tegevjuhi puhul vett Napoleoni mõttetera, et «sõdur võitleb väikese värvilise ribakese eest kaua ja kõvasti».

Nimelt avastas professor, et pärast seda, kui Rootsi valitsus muutis reegleid ning välistas võimaluse, et sealsed tegevjuhid võiksid saada Vasa ordeni – millega avaldatakse tunnustust silmapaistvate ärialaste saavutuste eest – hakkasid nood kõrgemat töötasu nõudma.

Kõrvutades töötasusid enne ja pärast aastat 1974 (kui reeglid muutusid) ning võttes arvesse ka teisi muutujaid nagu näiteks vanust, täheldas professor Siming, et ordenist ilma jäetud tegevjuhid teenisid keskmiselt ligi 7 protsenti kõrgemat palka kui nende reformieelsed kolleegid.

Professor Siming juhib tähelepanu sellele, et kuigi tegevjuhtide töötasud pärast 1974. aastat kerkima hakkasid, et olnud see sugugi seotud ettevõtete tulemuste ja saavutustega.

Seega, järeldab professor, kujutas aumärk endast «mitte niivõrd ühiskonna, kuivõrd aktsionäride [poolset] ergutusmehhanismi».

Uurimust «Orders of merit and CEO compensation: evidence from a natural experiment» finantseeris Bocconi ülikooli finantsuuringute keskus.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Tagasi üles