USA Föderaalreservi (FED) tippametnikel kulus pikki kuid hoomamaks, et 2007. aasta finantskriis Ühendriikide majandust peatselt alusmüürideni raputab.
USA keskpank aastal 2007: kriis on «üsna hea asi»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu nähtub eile avalikustatud piinlikest protokollidest, võtsid mõned FEDi juhid 2007. aasta augustis lahvatanud nn subprime ehk riskantsetest eluasemelaenudest tulenenud kriisi kui positiivset nähtust, tundes rõõmu sellest, et turud nüüd riskidele rohkem tähelepanu pöörasid.
Protokollid – mis avalikustatakse viieaastase viivitusega – tõstatavad küsimuse, kas majanduslangus kujunenuks vähem rängaks, kui FED oleks reageerinud kiiremini, selle asemel, et jätkata stabiilse kasvu prognoosimist.
7. augustil – kaks päeva enne seda, kui Euroopa Keskpank pakkus euroala pankadele likviidsuse nappuse vastumeetmena piiramatut rahastamist – kirjeldas üks FEDi juhtidest subprime kriisi kui «üsna head asja», kuna see sundis inimesi finantsinformatsiooni kriitilisemalt hindama.
«Riskilaenude turu [kriisi] point seisnebki justnimelt selles, et me usaldame krediidireitingu agentuure nüüd vähem,» ütles Frederic Mishkin. «Põhimõtteliselt ma arvan, et see, mis praegu sünnib, on mõnes mõttes üsna hea asi: me muretsesime, et turud olid natuke liiga optimistlikud, et oli liiga palju läbipaistmatust ja et inimesed ei muretsenud selle pärast. Aga nüüd nad tõesti muretsevad selle pärast ja ma arvan, et see on tegelikult igati tervislik.»
Tähtis info – näiteks kindlustushiiu AIG seotuse määr riskilaenudega – oli kriisi alguses teadmata ning protokollid näitavad, et FED ei suutnud kuidagi mõista probleemi sügavust, sel ajal kui riskantsete eluasemelaenude probleemist arenes «varipanganduspaanika» näiteks varadega tagatud äriväärtpaberite valdkonnas.
Ning kuigi mõned ametnikud olid finantsturu probleemide sügavuse pärast murelikud, et näinud nad erilist majanduslanguse riski ning prognoosisid vaid kasvu mõõdukat aeglustumist.
«Minu prognoos järgmise paari aasta toodangu osas... on, et üsna tõenäoliselt tuleb paar kvartalit veid alla võimete kasvu, tulenevalt eluasemeturu korrektsioonist, ning töötusmäär tõuseb veidi,» ütles augustis FEDi aseesimees Donald Kohn.
«Ma olen nõus, et oma olemuselt on see tähtaja- ja riskipreemiate ümberhindamine tervislik, kuigi korratu korrektsioon, mis tagab jätkusuutlikumad preemiad,» lisas ta. «Kõige tõenäolisemalt on tulemuseks, et... [kriisi] mõju on lühiajaline ja piiratud, ning seda ma oma prognoosis ka eeldan.»
Riskilaenude turu kriis vallandas sündmusteahela, mis tõi lõpuks kaasa USA investeerimispankade Bear Stearnsi ja Lehman Brothersi kokkukukkumise.
Timothy Geithner, kes tollal oli New Yorgi FEDi president, märkis 2007. aasta augustis, et kui USA keskpank ootaks inflatsiooni pidurdumist, jääksid nad oma meetmetega hiljaks, kuid ta pani ette vaid mõningaid tagasihoidlikke muudatusi.
Sama aasta detsembriks olid FEDi ametnikud probleemi suurust juba aimama hakanud. 11. detsembril toimunud koosolekul ütles tolleaegne San Fransisco FEDi president Janet Yellen: «Pärast meie viimast kohtumist on halvad uudised kõlanud üha visamal ja valjemalt. Finantsturgude pinged on taas – ja veelgi intensiivsemalt – päevakorras ning majandus on hakanud ilmselgelt vankuma... Näib liigagi reaalne, et kujunemas on krediidikriis ning et majandus on libisemas langusse.»
Copyright The Financial Times Limited 2013