Lavrov: transiiti läbi Eesti piirati õiglustundest
23. aprill 2009, 14:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene ettevõtjatel oli välisminister Sergei Lavrovi sõnul õigus iseseisvalt piirata transiiti läbi Eesti pärast pronkssõduri teisaldamist Tallinna kesklinnast, sest see tegi neil lihtsalt hinge täis.
ja selle lugejate küsimustele vastanud minister leidis muu hulgas taas võimaluse süüdistada Eestit venelaste ebavõrdses kohtlemises ja ajaloo ümberkirjutamises.
Lavrovilt päriti usutluse käigus arvamust kaubavedude piiramise kohta, sest see kahjustas küsija sõnul enam just venelaste endi olukorda, mitte eestlasi.
Minister alustas aga vastamist hoopis sellest, et ega «vene kaasmaalaste olukorda Eestis ei saa üldse tunnistada mugavaks ja tsiviliseeritud standarditele vastavaks».
Ta viitas sellele, et «endiselt pole enam kui 110 000 neist Eesti kodakondsust ega ka enamikku õigustest, muu hulgas õigust osaleda valimistel» ning siin aetakse «venekeelse hariduse saamise võimaluste järsu piiramise» poliitikat.
«Sellele tuleb lisada Eesti võimude ettevõetud sammud Teise maailmasõja tulemuste sisulise revideerimise suunas - veteranidest antifašistide tagakiusamist, Tallinna vabastamisel langenud Nõukogude sõdurite mälestusmärkide ja haudade teisaldamist.»
Lavrov jätkas, et «samaaegselt ülistatakse aga Waffen SSi veterane, kelle teod tunnistati Nürnbergi tribunalis kuritegelikeks, ning vaadatakse läbi sõrmede neonatside marssidele.»
Vene välisministri sõnul ei saa selline poliitika jätta omavaheliste suhete iseloomule mõju avaldamata. «Ka edaspidi kaitseme me järjekindlalt oma kaasmaalaste huve nii kahepoolsetes kontaktides kui ka rahvusvaheliste foorumite liinis, suhetes ELi ja NATOga,» lubas ta.
Lavrovi sõnul püüeldakse selles suunas, et «Eesti, aga ka Läti» hakkaksid täitma neile adresseeritud ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu soovitusi. See on tema kinnitusel Venemaa välispoliitika prioriteetide hulgas.
Samal ajal jätkatakse ka tööd, et realiseerida «meie kaasmaalaste loomulikke püüdlusi hoida sidet ajaloolise kodumaaga, etnokultuurilist omapära, vene keelt,» lisas minister.
«Mis puutub Eestit läbiva transiidi vähenemisse, siis seda teotavat vabastajamonumendi demonteerimise ja nõukogude sõdurite säilmete teisaldamise aktsiooni 2007. aasta aprillis Tallinnas võeti äärmiselt valulikult Venemaa ühiskonnas, sealhulgas äriringkondades,» tõdes ta seejärel.
«Neil on õigus iseseisvalt võtta vastu otsuseid koostööpartnerite valiku osas vastavalt oma tunnetele ja arusaamisele õiglusest. Need meetmed võttis mõistvalt vastu enamik meie kaasmaalastest,» kinnitas ta.
Vene välisminister lisas, et praegune majanduskriis on mõjunud ka teistele sektoritele, ning viitas ka sellele, et Eesti juhtkond on korduvalt eitanud «Venemaa teguri» märkimisväärset rolli praeguses languses.