Läänlased loodavad Partsi vastupanu Haapsalu raudteele murda

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haapsalu raudteejaam
Haapsalu raudteejaam Foto: Eduard Laur

Kuigi raudtee pikendamine Haapsaluni nõuaks vähem raha kui paar aastat tagasi avatud Mäo hiidristmik, mis lühendas sõiduaega Tartusse paari minuti võrra, ei taha majandusministeeriumi ametnikud eesotsas minister Juhan Partsiga sellest midagi kuulda.

Kui 55-kilomeetrise raudteelõigu taastamine Riisiperest Haapsaluni teha kilomeetri kohta sama hinnaga, mis mullu lõppenud Türi-Viljandi lõigu uuendamine, läheks ehitus maksma 27 miljonit eurot.

Realiseeritav plaan

«Leian, et rongiliiklus teeks inimeste liikumise kergemaks ja paremaks,» ütles Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi. «Tahaks, et rongiga tuleks Haapsalust ja Tallinnastki Paliverre suusarahvast,» lisas ta ühe lihtsa näite, kuidas rong elu maal parandaks.

Tõepoolest, suuskadega liinibussi ei lähe, aga rongivagunisse küll, ja Tallinnast 80 kilomeetri kaugusele jäävas Paliveres on korralikud valgustatud suusarajad.

Mägi oli üks 60st Lääne-Eesti omavalitsustegelasest, kes neljapäeva õhtul allkirjastas pöördumise Partsile, milles nõutakse, et Haapsalu raudtee taastamine lisataks riigi transpordiarengukavva. Nimetatud dokumendi koostamine praegu käib, valmima peaks see sügisel, määrates riigi transpordiinvesteeringud aastail 2014–2020.

Haapsalu raudtee taastamise eest võitlejad loodavad, et moodne raudtee annaks uut hoogu maakonnale ning teeks selle taas atraktiivseks elu- ja äripaigaks. Kaalukas argument on liiklusohutus, aga ka puhtam keskkond, kui inimesed saaksid auto asemel kasutada liikumiseks rongi.

Juba sel suvel hakkavad uued elektrirongid sõitma Tallinnast Riisiperesse euroliidu rahaga uuendatud raudteel, millel võiks heal juhul sõita kuni 120 kilomeetrit tunnis.

Läänemaalt pärit riigikogu liige Neeme Suur rääkis eile õhtul Haapsalus toimunud rahvakoosolekul, et riik on euroliidu rahaga juba uued rongid ostnud ja raudtee remontinud.

Läänlaste jaoks uusi ronge ostma ei pea. Suure sõnul on Elektriraudtee kinnitanud, et kui rong käiks Riisiperest edasi Haapsallu, poleks riigilt vaja ka senisest suuremat dotatsiooni, sest diislikütuse ja rongijuhtide palga kulu kaetaks piletitulust.

Suure, aga ka Läänemaal väga mõjuka ärimehe Koit Uusi sõnum on lihtne: moodne raudtee on Riisiperes, mõistetamatu on, miks seda ei võiks taastada Haapsaluni.

Uus märkis, et Tallinna-Riisipere raudteesuuna taastamiseks kulutas riik mullu peaaegu pool miljardit krooni. Kuidas saab 55 kilomeetri taastamine olla ebareaalne, päris ta. «Kui keegi ütleb, et Haapsalu raudtee taastamine on kallis, siis see ei ole nii,» lausus Suur. «Võrreldes teiste transpordiinvesteeringutega see ei ole nii, 30 miljonit eurot ei ole muinasjutuline ega ulmeline summa.» Suur märkis, et küsimus on poliitilises tahtes.

Raudteetamm on alles

«Kui kaalukausil on regionaalpoliitika versus valijate hääled, siis on tõsi, et Läänemaalt tuleb vähe hääli,» ütles Suur. «Tahame seda muuta, et otsused lähtuks regionaalpoliitikast.»

Majandusminister Juhan Parts ütles eile Postimehele, et toetab raudteeharu taastamist, kuid ei pea seda mõistlikuks, sest kõikidele projektidele raha ei jätku.

«Haapsalu raudtee taastamine ei mahu transpordiinvesteeringute prioriteetidesse,» ütles Parts. «Kui paneme emotsioonidele juurde tasuvusnäitajad, on selge, et see ei tasu ära.»

Parts märkis, et ei näe mõtet raudteeliinil, mis viib 10 000 elanikuga linna, mille tagamaal elab veel 10 000 inimest ja Hiiumaal veel 10 000 inimest.

Tallinna-Haapsalu raudtee katkeb praegu Riisiperes. Regulaarne rongiliiklus Riisiperest Haapsallu katkes aastal 1995 ja rööpad võeti üles 2004, raudteetamm on aga alles ja ootab uusi rööpaid.

Eesti riik peab mõistlikuks, et moodne rongiühendus ulatub Riisiperesse, kus elab tuhat inimest. 2011. aasta reisijate uuring näitab, et Haapsalu raudteel reisijaid jätkuks ja hoogu annaks see tervele maakonnale, sest kasu saaks sellest ennekõike läänlased, kellel alevikest ja küladest linna asja.

Uuringu järgi on kindlasti tasuv Riisipere liini pikendamine Turbani, sealt edasi Haap­saluni elektrifitseerimata liini ehitamine oleks juba küsitav, kuid väärib kaalumist.

Uuring võttis arvesse 2009. aasta reisijate arvu. See oli ühistranspordis madalseisu aasta majanduskriisi tõttu. Uuring kajastas vaid alaliste elanike liikumist ega arvestanud suvitajaid või sedagi, et uus tehnoloogia meelitab alati ka uusi reisijaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles