Kirja võltsimine oli osa suurest plaanist
17. jaanuar 2013, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga auditist selgub, et 1995. aasta aprillikuus allkirjastatud kirjas märgitud ekslik rahanõude suurus oli osa suuremast plaanist, sihipärasest tegevusest saada kätte 32 miljoni dollari väärtuses raha Vnešekonombanki (VEB) kontodelt.
Eesti Panga tollase presidendi kohusetäitja Vahur Krafti kirjas on märgitud Vene residendist firma TSL Internationali nõuete suuruseks 32,3 miljonit dollarit. Keskpanga audiitorite Henn Oidi ja Viljar Alneki töö aga näitas, et nimetatud summa ei saanud olla juhus.
Oit rääkis eile pressikonverentsil, et summa kattus valitsuse, keskpanga, Põhja-Eesti panga ja TSLi omaniku teise firma nõuete summaga. Teiseks realiseeris TSL International hiljem kolme tehinguga Ühispangalt saadud nõuded VEBs täpselt 1995. aasta kirjas näidatud mahus. TSL sai 1997. aastal 1,8 miljoni dollari, 1998. aasta algul 10 miljoni ja sama aasta suvel 20 miljoni dollari väärtuses Vene riigi võlakirju ja ka raha.
Oit kinnitas, et kuigi audit leidis, et valeandmetega kiri kirjutati Eesti Pangas, ei õnnestunud kindlaks teha, kes valeandmed kirja sokutas. «Kelle plaan see oli, kes aitasid? Seda tuvastada ei õnnestunud,» ütles ta.
Küll aga leidsid audiitorid mustandi kirjast, kus TSL Internationali tütarfirma nõude suurus oli õige.
1995. aasta kiri ei andnud TSLile veel raha. Selleks oli vaja Põhja-Eesti panga maksekorraldust ja Vene rahandusministeeriumi luba. Aga mis peamine, rahanõudeid.
TSL Internationali omaniku Aleksandr Matti teisel firmal oli 1,9 miljoni dollari väärtuses nõudeid. Viimaseid sai TSL International vahendusfirmade kaudu, mille omanikud või esindajad oli Põhja-Eesti panga juhatuse liikmed Peeter Vähi, Riho Remmel, Ants Juhvelt ja Madis Markvart. Kui suurt vahendustasu pankurid said, pole teada.
Küll on aga teada, et nõudeid TSL Internationalile vahendati Ühispangalt. Viimane sai suure portsu nõudeid koos pankrotiohtu sattunud Põhja-Eesti panga ülevõtmisega. Hiljem liikusid TSL Internationali Eesti Panga ja Eesti Merelaevanduse nõuded. Eesti Pank müüs oma nõude Ühispangale suure allahindlusega, saades 12 protsenti väärtusest, 103 miljoni krooni suuruse nõude eest 12,4 miljonit.
Võib-olla on see teisejärguline detail, aga ühes keskpanga nõukogu protokollis, mis eile avalikustati, on lugeda, kuidas Eesti Panga praegune president Ardo Hansson kahtles Põhja-Eesti panga ja Ühispanga liitmises. Kraft surus aga kahe panga kulukat ühinemisskeemi järjekindlalt peale. Mäletatavasti nõudis Ühispank hinge vaakuva riikliku panga kaasavaraks peale kinnisvara ka VEB nõudeid.
VEB fond loodi omal ajal kahe pankroti veerel panga UBB ja Põhja-Eesti Aktsiapanga bilansside puhastamise järel VEB nõuetest. VEB oli Eesti ja veel mõne endise liiduvabariigi panga arved külmutanud. Kinnijäänud raha omanikele jäi vaid sertifikaat fondi vastu. Mõned müüsid need edasi, mõned püüdsid raha kätte saada omal käel, enamasti edutult, kui TSLi erand välja arvata.
Oit kinnitas, et Eesti Pangas on säilinud täpne ülevaade VEB tehingutest. Ta märkis, et pole toimunud ühtegi teadmata tehingut VEBsse jäänud rahaga.