Eesti Pank peab VEBi vaidlust lõppenuks

Eesti Panga president Ardo Hansson (laua taga vasakult) ja audiitor Henn Oit eile keskpanga muuseumis peetud pressikonverentsil.

FOTO: Toomas Huik

Eesti Panga president Ardo Hansson palus eile pressikonverentsil vabandust keskpangas toimunud võltsingu pärast. Keskpanga hinnangul on VEBi saaga sellega nende jaoks lõppenud.

Hansson ise oli 1995. aastal Eesti Panga nõukogu liige, samal aastal saatis keskpank ekslikud andmed Venemaale TSL Internationali nõude suuruse kohta Vnešekonombankis. Vabandamine oli Hanssoni isiklik otsus, seda ei lepitud eelnevalt kokku üleeile toimunud keskpanga koosolekul. Pressikonverentsil ei jäänud ka kahtlust, et tema sõnad olid siirad.

Eesti Panga jaoks tähendavad Hanssoni sõnad aga seda, et VEB fondi lugu on lõppenud. Fondi koondati 1990. aastate alguses nõuded rahale, mille Vnešekonombank (VEB, tõlkes Välismajanduspank) oli Eesti pankade arvetel külmutanud. «Rohkem ei ole meil võimalik midagi teha,» lausus panga asepresident Ülo Kaasik.

Ka valitsuse ja riigikogu jaoks on asi lõppenud, sest parlament otsustas, et VEB fondi sertifikaadid hüvitatakse fondi likvideerimise tuludest. Fond ongi praegu likvideerimisel. Prokuratuur ütles juba eelmisel aastal, et ei hakka aegumise pärast võltsingukahtlust Eesti Pangas uurima. Võib-olla algatab riigikontroll veel ühe auditi.

Ometi ei ole see lugu lõppenud, sest VEB fondi sertifikaatide omanikke esindav advokaat Indrek Leppik kinnitas, et valmistab ette kaebust Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kui Eesti kohtutes lüüa saanud ärimeeste seisukoht ühte lausesse kokku võtta, siis soovivad nad oma sertifikaatide eest õiglast hüvitist. Valitsus on seda seni keeldunud maksmast, viidates, et raha on Venemaal külmutatud ja midagi ei saa teha.

«VEB fondi sertifikaatide omanikel ei ole kunagi olnud alust eeldada, et nende nõudeõiguse täidab NSV Liidu Välismajanduspanga asemel Eesti Vabariik. Samale seisukohale on asunud ka riigikohus,» ütles Ansip mullu oktoobris riigikogus.

Teadlik või juhuslik

Eesti Panga audit näitab, et keskpanga ja siinsete ärimeeste kaasabil õnnestus ettevõtja Aleksandr Matil kätte saada Vnešekonombankist juba nimetatud 32 miljoni dollari väärtuses Vene riigi võlakirju ja ka sularaha.

Seda põhjusel, et Vnešekonombank andis külmutatud raha tagasi Vene ettevõtjaile, kes aga vajasid nõudele kinnitust Eestist. Kuigi Eesti Panga audit ei osuta otseselt kellelegi, on selge, et pikaajaline ja laiaulatuslik skeem raha väljapumpamiseks Vnešekonombankist külmutatud nõuete abil ei saanud toimuda äri- ja poliiteliidi liikmete teadmata.

«Kui olla paranoiline, siis võiks öelda, et see oli teadlik tegevus. Teisalt võis see olla ka juhuste kokkulangemine,» kommenteeris riigikogu ja Eesti Panga nõukogu liige Tõnis Palts.

Õhku jääb küsimus, kes kellega kokku mängis ja kes peale ärimeeste sellest veel kasu sai. Või kas ikka mängis? See küsimus võib vastamata jäädagi. Asjaosaliste suud on lukus.

 Saatuslikule dokumendile allkirja andnud Kraft oli tollal just saamas keskpanga juhiks, asendades riigikokku siirdunud Siim Kallast. Peaminister oli Tiit Vähi.

Praegu Nordea panga Eesti haru tüüriv Kraft teatas eile kirjalikus avalduses, et ei ole teadlikult allkirjastanud valeandmeid sisaldavaid või ebasobivatel asjaoludel koostatud dokumente.

«Kõik olulised otsused VEB fondi küsimustes on langetatud institutsionaalselt,» kirjutas Kraft. «VEB fondi tegevuse tulemusel keegi kahju kannatanud ei ole.»

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles eile, et lahkus Eesti Pangast juba märtsis 1995. «Kogu kirjaga seonduvale, mis juba Eesti Panga auditis välja on toodud, ei oska ma midagi lisada. Tegu on siiski 20 aastat tagasi toimunud sündmustega,» teatas Kallas oma esindaja vahendusel.


Venemaal külmutatud raha tagasinõudmise kronoloogia

•    13.01.1992 – Vene Föderatsioon külmutab kahe Eesti panga kontod Vnešekonombankis (VEB).

•    20.01.1993 – riigikogu loob Eesti Panga juurde VEB fondi, kuhu koonduvad kahe panga klientide nõuded. Hiljem hakkab fondi valitsema Põhja-Eesti pank, Ühispank ja siis SEB.

•    05.04.1995 – Vahur Kraft saadab VEB-le kirja, milles teatab, et TLS Internationali nõue on 32,3 miljonit dollarit. Firma tegelik nõue oli 0 dollarit.

•    August 1997 – TLS International saab VEBst esimese hüvitise – 1,8 miljonit dollarit Venemaa riigisiseseid võlakirju.

•    Detsember 1997 – Ühispank liigutab 10 miljoni dollari väärtuses valitsuselt saadud nõudeid TSL Internationalile.

•    Märts 1998 – TLS International saab VEBst teise hüvitise – 10 miljonit dollarit Venemaa riigisiseseid võlakirju.

•    Mai 1998 – Ühispank vahendab TSLile Eesti Pangalt ja Eesti Merelaevanduselt saadud nõuded, lisaks osa valitsuselt saadud nõuetest: 20,4 miljonit dollarit.

•    August 1998 – TSL International saab VEBst kolmanda hüvitise – 20,4 miljonit dollarit Venemaa riigisiseseid võlakirju või raha.

Allikas: Eesti Pank

Tagasi üles