Vaatamata finantsturgude korralikule tõusule viimase paari aasta jooksul pole suurema osa investeerimishoiuste alusvarad piisavalt kasvanud ega hoiustajad intresse saanud.
Intressi tootsid vaid vähesed investeerimishoiused
16. jaanuar 2013, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval saatis Swedbank välja pressiteate, kus kuulutas, et toiduainete hinna tõusule panustanud investeerimishoiuse «Kallinev toidukorv 2» hoiusummadelt teenitud intress jäi vahemikku 9,7–27,5 protsenti. Kolm aastat tagasi, finantsturgude majanduskriisist taastumise alguses avatud investeerimishoius lõppes eelmisel reedel.
Kallinev toidukorv on üks vähestest Swedbanki sel või eelmisel aastal lõppenud investeerimishoiustest, millelt investorid intresse said. Suuremalt osalt investeerimishoiustest kas intressi ei saadud või pidid investorid leppima isegi negatiivse tootlusega.
Tulumaks intressidelt
Samasugune on olukord ka teiste pankade investeerimishoiuste puhul. Teenuse turuliidri, SEB mullu lõppenud investeerimishoiustest pakkusid intressi vähem kui pooled, Danske Banki eelmisel aastal lõppenud investeerimishoiustelt saadi intressi ühelt.
Ometi peaks lähiajal lõppevate või lõppenud investeerimishoiuste alusvara hinnaliikumised olema üsna soodsad. Investeerimishoiuste kestus on enamasti kaks kuni neli aastat, mis tähendab, et eelmisel ja sel aastal lõpevad nende hoiuste tähtajad, kuhu inimesed investeerisid finantskriisi haripunktis või vahetult pärast selle lõppu.
Paljude varaklasside – nt aktsiad, võlakirjad, toorained – hinnad on aga selle aja jooksul teinud väga korraliku tõusu.
Investeerimishoiused on seni olnud meil üsna populaarsed. Finantsinspektsiooni andmetel on eraisikud sõlminud 33 000 investeerimishoiuste lepingut. Eesti Panga statistika kohaselt oli novembri lõpus investeerimishoiuste maht 84,1 miljonit eurot.
Tuleks muidugi märkida, et aastaga on maht kahanenud viiendiku võrra, aga ka pankade aktiivsus investeerimishoiuste pakkumisel on märkimisväärselt kahanenud. Swedbankis saab praegu märkida ühte investeerimishoiust, SEB pangas kahte, Danske Bankil jääb viimane pakkumine üle-eelmise aasta suvesse.
Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla ütles paar nädalat tagasi Postimehele, et olukorras, kus väikese riskiga võlakirjade intressid on peaaegu olematud, on väga atraktiivse osalusmääraga ehk tootluse potentsiaaliga investeerimishoiuste koostamine võimatu.
Üks investeerimishoiuste populaarsuse vähenemise põhjuseid on ka ilmselt asjaolu, et nüüd tuleb saadavatelt intressidelt maksta ka tulumaksu.
Investeerimishoius on tähtajalise hoiuse liik, millele makstav intress sõltub panga valitud alusvara väärtuse muutumisest. See tähendab, et juhul kui alusvarad liiguvad soovitud suunas, maksab pank teile hoiustatavalt summalt intressi, mis soodsatel tingimustel võib olla üsna suur.
Tulust enamasti ilma
Hoiuse plussiks on asjaolu, et selle põhiosa on kaitstud samamoodi nagu tavalised hoiused pangas. Miinuseks on aga see, et makstav intress pole sugugi kindel ja nagu öeldud, sõltub panga valitud alusvara hinnaliikumisest.