Sloveenia president: me ei vaja abipaketti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sloveenia president Borut Pahor
Sloveenia president Borut Pahor Foto: SCANPIX

Sloveenia president Borut Pahor ütles Financial Timesile, et riigil ei ole «mitte mingisugust» vajadust Euroopa Liidu abipaketi järele.

Pahor, kes kukutati 2011. aasta novembris peaministri toolilt kuid tõusis detsembris presidendiks, kinnitas ühtlasi, et on täis otsustavust  jätta seljataha kasinus ning hakata investeerima riigi infrastruktuuri.

«Kõige paremini iseloomustaks meie maal valitsevat meeleolu sõna kurnatus,» ütles Pahor. «Meil on vaja lõpetada see kasinus.»

Sloveenia liitus euroalaga aastal 2007 ning oli esimene endine kommunismimaa, mis ühisraha kasutama hakkas. 2,5 miljoni elanikuga riigi jaoks oli see tollal suur uhkuseasi.

Hiljem osutus Sloveenia rahaliidu nõrgaks lüliks. Sealset pangandust räsis Iiri-stiilis kinnisvaramulli lõhkemine ning seejärel on korduvalt spekuleeritud, et valitsus on sunnitud Brüsselilt abipaketti paluma.

Sloveenia majandusmuresid on võimendanud poliitiline kriis, võimukandjate korrumpeerituse ilmsikstulek on vallandanud ulatuslikke proteste.

Sel nädalal sai peaminister Janez Jansa süüdistuse pististe võtmises, väidetavalt on tal 200 000 euro väärtuses deklareerimata vara. Finantsjärelevalve raporti tõttu on Jansa koalitsioonipartnerid palunud tal tagasi astuda, siiani on ta sellest keeldunud.

Pahor tunnistas, et tema valitsus ei mõistnud 2009. aasta finantskriisi tõsidust. Kuid ta rõhutas viidates ümberkorraldustele pensionisüsteemis – mis viidi lõpule detsembris – et nüüd on Sloveenia valmis ja võimeline oma panganduse puudujääke lappima.

«[Päästepaketiks] ei ole mitte mingisugust vajadust,» ütles Pahor, lisades: «Ma arvan, et valitsusel on piisavalt ressursse.»

Sedasama näis eile kinnitavat ka majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn, kes ütles ühes Brüsseli mõttekojas kõnet pidades: «Sloveenia on oma majandus- ja eelarveprobleemid käsile võtnud, muuhulgas on teostatud väga oluline pensionireform.»

Pahor tõotas jätkata riigi pangandussüsteemi toestamist ning reformida ka majanduse teisi aspekte, kaasa arvatud tööjõuturgu. Kuid ta väitis, et kõigi nende pingutuste edu sõltub sellest, kuivõrd efektiivselt õnnestub tugevdada õigusriiki.

«Inimesed kogevad siiani ebaõiglust,» ütles Pahor.

Kui rahvas ei tunneta kasvõi elementaarset õiglust, on raske veenda neid rohkem ohvreid tooma, selgitas president. Näitena tõi ta omavolitsemised erastamisprotsessis.

«Kõik algab õigusriigist,» ütles president. «See on reformide osas määrav.»

Copyright The Financial Times Limited 2013

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles