Ebavõrdsus: Eesti hoiuste intressimäärad on euroala madalaimad

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eesti hoiustajad saavad pankadelt teiste riikidega võrreldes madalamat intressi.

FOTO: graafika: Silver Alt

Rekordmadalate intressimäärade tõttu on hoiustajad niigi kehvas seisus, kuid võrreldes teiste eurotsooni riikidega on Eesti hoiustajad veel halvemas olukorras, sest pankade pakutavad hoiuste intressimäärad on teiste eurotsooni riikide omadest madalamad.

Kui Postimees aasta tagasi samal teemal kirjutas, olid hoiuste intressimäärad meie pankade omadest madalamad vaid mõnedes kõrgeima reitinguga (AAA) riikide pankades – Belgias, Saksamaal ja Luksemburgis. Praegu on meie üleööhoiuste ja kodumajapidamiste hoiuste intressimäärad eurotsooni madalaimad.

Euroopa Keskpanga statistika järgi oli kodumajapidamiste kuni aastase tähtajaga hoiuste keskmine intressimäär Eestis 0,37 protsenti. Eestile järgnes Luksemburg (0,39 protsenti), Austria (0,89 protsenti) ja Belgia (0,99 protsenti). Ülejäänud eurotsooni riikides on intressimäär keskmiselt üle ühe protsendi ja rohkemgi. Kreeka eraisikutest hoiustajatele maksavad pangad keskmiselt 4,59 protsenti.

Spetsialistide sõnul on keskmine intressimäär Eestis madalam peamiselt sellepärast, et meie eraisikute hoiustamise tähtaeg on keskmiselt kaks-kolm kuud, mujal Euroopas on see aga keskeltläbi aasta. Lühema tähtajaga hoiuste intressimäärad on madalamad.

«Tugevate euroala riikide ja sarnase krediidiriskiga pankade hoiuste intresside vahel ei saa olla praegu suurt vahet,» väitis Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm. «Intresside erinevuse puhul võib tihti põhjenduseks olla lihtsalt hoiuste erinev tähtaegade struktuur,» ütles Palm ja lisas, et Eestis on suur osakaal nõudmiseni ja lühema tähtajaga hoiustel.

Mis puutub ettevõtetele pakutavaid hoiustamisvõimalusi, siis siin on kuni aastase tähtaja puhul keskmine intressimäär Eestis 0,35 protsenti. Sellest madalamad on intressimäärad vaid Saksamaal, Soomes, Luksemburgis ja Hollandis.

Peajagu teistest madalam keskmine intressimäär on Eestis üleööhoiustel, seda nii eraisikute (0,02 protsenti) kui ka ettevõtete (0,05 protsenti) hoiustel.

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs selgitas, et hoiuste intressitase sõltub kolmest tegurist. Nendeks on rahapoliitiline keskkond ehk Euroopa Keskpanga (EKP) intressitase, riigis tegutsevate pankade võime laenata turult lisaraha ning säästmise tase riigis, kuna see määrab hoiuste pakkumise.

EKP intressitase on kõikides euroala riikides võrdne, kuid erinev on riikides tegutsevate pankade võime kaasata turult lisaraha. «Selle osas on Eesti kõige sarnasemas olukorras Soomega, kus kattuvad olulisel määral turul tegutsevad pangagrupid,» ütles Tõrs.

Tõrsi sõnul on säästmine Eestis viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud, kuid nii hoiuste kasv kui ka laenuportfelli vähenemine on alandanud laenu-hoiuste suhet ja see vähendab pankade aktiivsust hoiuseid kaasata.

LHV panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul on pankades laenude-hoiuste suhe kahanenud 2008. aasta 175 protsendilt praeguseks 114 protsendile.

See tähendab, et Eestis olevad pangad on oma laenutegevuse peamiselt hoiustega ära finantseerinud ja lisaraha järele puudub vajadus. «Seetõttu ei ole pangad motiveeritud ka kõrgemaid intressimäärasid pakkuma, pigem vastupidi,» ütles Kilu.

Spetsialistide sõnul on Eesti suuremad pangad juba pigem ülelikviidsed, mistõttu pole majanduslikult otstarbekas hoiuste pealt kõrgemat intressi maksta.

Tagasi üles