Super Mario päästis euro?

Tõnis Oja.

FOTO: Liis Treimann.

Muidugi on veel vara öelda, kas euro on ikka lõplikult päästetud ehk teisisõnu, kas eurotsooni täielik lagunemine või mõne liikmesriigi lahkumine on ära hoitud. Niipalju võib aga küll öelda, et võrreldes aastatagusega oleme eurotsooni lagunemisest kaugenenud ja euro ümber valitsev närvilisus on märkimisväärselt taandunud.

Poliitikud ja keskpankurid räägivad nagu ühest suust, et Euroopa võlakriisi leevendumise põhjuseks on poliitilised otsused ja eelseisvad reformid, mis juhivad meid eelarve- ja pangandusliidu suunas.

Arvan, et see on lihtsalt diplomaatiline jutt. Fiskaalleping, ühtne pangandusjärelevalve, ühtne hoiuste tagamise süsteem ja muud abinõud, juhul kui need suudetakse rahuldaval tasemel ellu viia, võivad aidata ära hoida küll järgmise, aga võib-olla alles ülejärgmise kriisi, aga praeguse kriisi leevendamisel on nende tähtsus olnud üsna väike.

Ka Euroopa päästemehhanismide EFSFi ja ESMi tähtsus on pigem abi palunud konkreetsetele riikidele aga üldise võlakriisi kontekstis teisejärguline või nagu on öelnud rahandusminister Jürgen Ligi, need on aidanud meil lihtsalt aega võita.

Euroopa võlakriisiga võitlemisel ja turgude rahustamisel on kujunenud võtmeisikuks hoopis Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, kes üheksakümnendate alguses sai endale hüüdnimeks Super Mario.

Juba oma ametiaja esimestel nädalatel alustas keskpanga president agressiivselt baas­intresside alandamisega, millele järgnes pankadele pikaajalise tähtajaga madala protsendiga laenu andmine kogumahus triljon eurot. Need keskpanga kaks sammu hoidsid ära olukorra eskaleerumise, aga turge täielikult rahustada siiski ei suutnud.

Kummalisel kombel ei saanud otsustavaks teguriks mitte teod, vaid hoopis sõnumid. Nimelt vahetult enne olümpiamängude avamist toimus Londonis finantskonverents, kus Draghi ütles ka oma lähimatele kolleegidele üllatuseks, et Euroopa Keskpank teeb euro päästmiseks kõik, mis vaja ning «uskuge mind, sellest piisab». Nädal hiljem kuulutas Euroopa Keskpank, et hakkab vajadusel massiliselt raskustes riikide võlakirju ostma.

Ka viimasel juhul on tegemist olnud pigem lubaduse kui tegutsemisega, sest võlakirju hakatakse ostma alles pärast riigi sellekohast soovi ja selleks seatakse ranged tingimused. Võlakirjade ostmise programmi väljakuulutamisest möödub varsti juba pool aastat, aga seni pole seda vaja olnud ellu viia. Nendest kahest sõnumist piisas, et Hispaania ja Itaalia, kes olid programmi peamised objektikandidaadid, võlakirjade intressid järsult langeksid.

Kui Draghi veidi enam kui aasta tagasi keskpanga presidendiks sai, küsis ajaleht The New York Times, kas Super Mario päästis Euroopa päeva. Nüüd võime ilmselt öelda, mitte ainult päeva, vaid võib-olla koguni terve Euroopa.

Tagasi üles